JAAPANI TERRITOORIUMIL ON ÜLE 100 AKTIIVSE VULKAANI; ASAMA MÄGI ON ÜKS HIRMUÄRAVAMAID SELLE POOLEST, KUI PALJU VULKAAN ON KOGU KIRJAPANDUD AJALOO JOOKSUL HÄVITUSTÖÖD TEINUD.

Asama vulkaan, mis asub Jaapani keskosas, paikneb kahe vulkaaniliselt aktiivse ala piiril, sellest ka tema äärmine ebastabiilsus. 1753. aasta mais hakkas vulkaan kurjakuulutavalt kõmisema ning 3000 meetrit üle merepinna kõrguvast tipust tuleva väävlisuitsu hulk kasvas. Tuhaeritus kasvas samuti oluliselt, nii et suur osa Kesk-Jaapanist elas videvikus. See taeva hämardumine juba külvaski katastroofi seemneid, viies viletsale põllusaagi kasvule kevade lõpus ja suvel, mis tõotas toidunappust.

PURSE ALGAB

Pärast kolme kuud hoiatavaid signaale hakkas Asama lõpuks 5. augustil 1783. aastal purskama. Esialgses ülivõimsas plahvatuses olid kõik tavalised suure purske koostisosad: tapva vulkaanilise materjaliga täidetud õhk, mis purskas välja miilide kaugusele; laava hakkas alla madalikele voolama, kõrvetavkuumad mudamassid pühkisid minema terveid külasid; tuhasade hakkas tervet piirkonda lämmatama; püroklastilised voolud tormasid mööda vulkaani nõlvu alla, hävitades kogu elu oma teel. Esialgne purse üksi oli tapnud tuhat inimest ning leidis aset palju üksikuid traagilisi juhtumeid. Näiteks Kanbara külas, mille elanikkond oli ainult 556 inimest, tapsid hävitavad vulkaanilised emissioonid umbes 463 inimest. Ellujäänud suutsid plahvatuse üle elada ainult nii, et ronisid lähedalasuvasse templisse väikesel künkal, kuhu viis 112 trepiastet. Laavavool jõudis 102. astmeni ning siis õnneks enam ei tõusnud.

Loe lisaks ja vaata pilte Wikipediast!

Tutvu lisaks Volcano World kodulehega ja vaata pilte vulkaanist!