Lissaboni maavärin

LISSABON ON TEISTEST LINNADEST ENAM ELANUD SEISMELISTE PURUSTUSTE VARJUS.

Hiljutised uuringud on selgitanud rohkem tektooniliste plokkide (laamde) keerukast omavahelisest toimest selles piirkonnas - Aafrika laama vajutab Ibeeria laama vastu umbes 4mm aastas. See liikumine pole ühtlane, vaid pigem tekitab pinget ning kui laam viimaks nihkub, toimub võimas maavärin.

KORDUVAD VÄRINAD

See oli tõenäoliselt purustava maavärina põhjuseks 1531. aastal, ajal, mil Lissabonis algas suure jõukuse periood tänu Portugali koloniaalekspansioonile Aafrikas, Kaug-Idas ja Ameerikas. Maavärinad olid linna ennegi tabanud 1344. aastal hävitas seitsmepalline maavärin suure osa linna infrastrukuurist ning kahjustas tõsiselt paljusid linna kõige prestiižikamatest ehitistest. Peaaegu 200 aastat hiljem, 26. jaanuaril 1531. aastal tabas linna teine maavärin, tuues kaasa laiaulatuslikke purustusi.

Maavärin oli umbes 8 palli modifitseeritud Mercalli skaala järgi. Selle tugevus võib ulatuda kuni 12 pallini. Maavärinal, mida klassifitseeritakse skaala järgi kui 8-pallist, on järgnev purustuse tase: "Majad, mida pole ankurdatud, võivad oma vundamentidel nihkuda. Kõrged ehitised nagu tornid ja korstnad võivad väänduda ja kukkuda. Hästi ehitatud hooned saavad kergeid purustusi. Kehvasti ehitatud hooned saavad tugevaid purustusi." Selline kirjeldus ei anna eriti edasi selle sündmuse õudu.

HÄVINUD LINN

Värina mõju tegi mõne sekundiga maatasa 1500 Lissaboni maja, mattes ja tappes umbes 30 000 inimest. Veel enam, värina epitsenter oli tõenäoliselt rannikust kaugemal ja hiidlained matsid Portugali ranniku enda alla, viies lõpliku ohvrite arvu 70 000-ni. Kulus aastaid ülesehitustööks, enne kui Lissabon oma endise hiilguse tagasi sai.

Lissabon ja Portugal kannatasid veel maavärinate ja sellega seotud tsunamite laastava mõju all 1755. aastal, mil seismiline sündmus, mis tappis 170000 inimest ja linna peaaegu maa pealt pühkis. Arvestades 200-aastast vahet värinate vahel, annab see alust oletuseks, et suurlinna võivad lähitulevikus taas maavärinad tabada.

Loe lisaks!

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License