IIDNE KORINTHOSE LINN ASUS PELOPONNESOSES, UMBES 80 KM ATEENAST LÄÄNES.

See kaubandusele orienteeritud linnriik hakkas arenemea umbes 8. sajandil e.m.a ning linna kasvades sai temast valitsev jõud mereteedel Egeuse ja Joonia mere vahel. Alles 6. sajandil e.m.a ületas tema mõjukuse selles piirkonnas Ateena tõusev täht. Järgmised 500 aastat oli Korinthos rahutu osaline piirkonna alalistes võimuvõitlustes ning 44. aastal e.m.a sai temast Rooma koloonia. Roomlaste võimu all laienes Korinthos füüsiliselt ja poliitiliselt ning ehkki viienda sajandi paiku jõudsid kätte Rooma impeeriumi viimased päevad, jäi linna mõju arvestatavaks.

LINNA HÄVINEMINE

Korinthoslaste õnnetuseks aga asus linna ka ühe Euroopa seismiliselt aktiivsemas piirkonnas. Tänapäeval Korinthose lahe tektoonilist aktiivsust uurivad teadlased on väitnud, et sellel alal on tõenäoliselt kogu planeedi suurim kontinentide triiv, kus tektoonilised laamad (plaadid) nihkuvad kiirusega kuni 1,5 cm aastas. 856. aastal m.a.j olid sellised võimsad seismilised jõud valmis linna kallale sööstma.

KATASTROOFIDE SAJAND

Üheksas sajand meie ajaarvamise järgi oli üldiselt Korinthose seismilise aktiivsuse suhtes troostitu aeg. 850. aastate alguses kannatas linn rea suurte maavärinate all, mis tapsid sadu inimesi ning millel oli sügav mõju linna sotsiaalsele ja majanduslikule heaolule. Need hädad saavutasid haripunkti tohutu maavärinaga 856. aastal, mis linna peaaegu täielikult hävitas. Maavärin, kus hinnangute järgi hukkus 45 000 inimest, on seniajani üks suuremaid seismilisi katastroofe ajaloos. Maavärina tugevust pole kirja pandud, kuid see oli tõenäoliselt 9 või 10 palli Mercalli skaala järgi. Koos sotsiaalsete ja poliitiliste teguritega olid maavärinad peamine iidse Korinthose lõpliku kustumise põhjus. 1858. aastal hävitas järjekordne tugev maavärin viimaks linna elujõu.