2000 AASTA VANUNE BAM OLI JA ON AINULAADNE LINN.

Varauusajal oli Bam jõukas kaubanduskeskus, mis asus Ida-Aasiat ja Vahemere maid ühendava Siirdtee ääres ning oli ka usukeskus ja palverännakute sihtkoht. Selle keskel asub iidne Arg-e-Bami tsitadell, millest suur osa pärineb Safavidi dünastia ajast (1501-1753) ning on ehitatud peamiselt põletamata savitellistest ning savi ja õlgede segust. Hoolimata sellest, et aeg on edasi läinud, on hilisemad majad enamasti sarnaselt konstrueeritud. Tüüpilsel Bami majal olid põletamata tellistest välisseinad, mida kroonis raske terassõrestikust betoonist katus. Sgeli lisati eluruumide suurendamiseks rohkem korruseid kui oleks olnud konstruktsiooniliselt ohutu.

LAASTAV MAAVÄRIN

Selles kergesti purunevas linnas elas umbes 142 000 inimest. 26. detsembril 2003. aastal kell 5.26 tabas Kermami provintsi 6,5 palline maavärin, mille epitsenter oli kõigest 10 km Bamist kagus. Maavärin raputas ainult umbes 12 sekundit, aga selle lühikese ajavahemiku jooksul varises 80% Bamist kokku, tappes silmapilkselt tuhandeid inimesi. Ohvrite arvu suurendas tõsisasi et paljud inimesed magasid maavärina ajal ega saanud tõhusalt reageerida. Põletamata tellistest majad, mis manavad silme ette pilte minevikust, lihtsalt ei suutnud maavärinale vastu panna ja kukkusid kokku.