Juuretis

Juuretis on ühe või mitme mikroorganismide tüve kogum, mida kasutatakse hapendatud piimatoodete valmistamiseks. Enamasti kasutatakse piimatoodete valmistamiseks juuretisi, mis on piimhappebakterite kogum.

 

 

Keefiri juuretis koosneb piimhappebakterite ja keefiriseente segust. Tingituna nõrgast alkohoolsest käärimisest sisaldab 0,2% - 0,6% alkoholi. Liigitatakse rasvata, väherasvaseks keefiriks ja keefiriks (3,2% rasva). Kõik keefiri liigid võivad olla C - vitamiiniga, võidakse lisada kaltsiumit.

 

Hapupiima saadakse hapendamisel piimhappe streptokokkidega. Võidakse maitsestada .

 

 

 

 

 

 

Hapendatud pett

Meil müüdav hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel bakter­­juuretise abil.Juuretis sisaldab erinevaid piimhappebaktereid (streptokokid ja laktobatsillid). Koostise parandamiseks lisatakse petile enne hapen­damist mõningal määral lõssi. Saadud segu ühtlustatakse, pastöriseeritakse küllaltki kõrgel temperatuuril, jahutatakse ning seejärel hapendatakse. Hapnemisprotsess kestab tavaliselt 14-16 tundi ning hapendatud peti pH-väärtus jääb vahemikku 4,5-4,7. Seejärel toode jahutatakse ja pakendatakse.

 

 

 

 

 

 

 

Jogurti juuretis koosneb piimhappe streptokokkidest ja bulgaaria kepikestest.

 

Suurema valgusisalduse saamiseks lisatakse lõssipulbrit. Jogurtid liigitatakse olenevalt sellest, kas on lisatud puuvilja-, marjasaadusi, maitsestatud ja maitsestamata jogurtiks. Konsistentsi järgi joogi- ja söögijogurtiks. Söögijogurtile on lisatud paksendajaid. Rasvasisalduse järgi piima-koore-täispiima- ja dieetjogurtiks ning töötlemise järgi pastöriseerimata ja pastöriseeritud jogurtiks.Piima jogurt rasvasisaldus 1,5 - 3,5%.Koore või täispiimajogurt rasvasisaldus 3,5- 10%.Dieetjogurt rasvasisaldus kuni 0,5%(võivad sisaldada suhkruasendajaid ja täiendavalt lisatud kaltsiumi).

 

Viili on hapupiimatoode, mille juuretis sisaldab piimhappebakterite puhaskultuure ja hallitusseeni. Lisatakse puuviljade või marjade tükke.

 

 

 

 

Kohupiima valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist. Võidakse lisada fermentpreparaate. Vadaku eraldamine kalgendist võib toimuda pressimise ja separeerimiseteel. Viimasel juhul saadaks ühtlase, õrna konsistentsiga toode (dieetkohupiim). Liigitatakse olenevalt rasvasisaldusest lahjaks,väherasvaseks ja rasvaseks kohupiimaks.

• Lahja rasvasisaldus kuni 0,5&%
• Väherasvane rasvasisaldus 2 - 9%
• Rasvane rasvasisaldus10- 18%

Kohupiimatooted on kohupiimamassid- pastad, kohukesed, glasuurkohukesed, kohupiimakreemid ja -tordid.

Sõna "kohuke" on 1972 aasta sõnavõistluse tulemusena kasutusele tulnud ja käibesse kinnistunud uudissõna. Enne seda kasutati nimetusena Kohupiimajuustuke.
Toote venekeelne nimetus- juustuke, tulebki sõnatüvest "juust"
Kohukese retsept töötati tollases NL-s välja 1930-datel aastatel. Kohukese segu sisaldas kohupiima, võid ning suhkrut. Esimesed kohukesed polnud üldse mitte magusad, vaid pigem soolased- nende koostises oli pipart ning kaneeli

 

 

 

Kodujuust

Tootmismenetluse põhjal on siiski tegemist rohkem juustu kui kohupiimaga. Kodujuustu esmatoormeks on lõss, millele pastöriseerimise järel lisatakse piimhappebakterite kogum ehk juuretis. Juuretisebakterid tekitavad piimhapet, mis on toote valmimise üheks eelduseks, takistavad ebasoovitavate võõrmikroobide elutegevust ning kujundavad kodujuustu välimuse, maitse ja lõhna.

 

 

 

 

 

 

 

Hapukoor

 

 

Meil toodetakse erineva rasvasisaldusega hapukoort, kusjuures rasvasuse piirid jäävad vahemikku 10-30%. Põhimõtteliselt saabki toota 10-, 15-, 20-, 25- ja 30-protsendilise rasvasusega hapukoort. Rasvasusest lähtuvalt ka mõned põhitõed. Mida rasvasem toode, seda rohkem annab see tarbijale ka toiduenergiat. Iga lisatud 10 rasvaprotsendi arvelt lisandub toote 100 grammile ligikaudu 90 kilokalorit. Koos rasvaprotsendi suurenemisega kasvab ka hapukoore kolesteroolinäit.