Norra põhitoiduse on pika ajaloo vältel moodustanud kala ja piimatooted. Norra toidukaardi tippu kuuluvad põhjapõder, hüljes, lõhe ja forell ning kõik muud mereannid.

Tänapäeval on meelisleivasordid kneippbrød ja franskbrød

Suur muutus norra toidukultuuris toimus 18. saj, kui maale toodi kartul. Kartulit on tänapäevani Norra köögi menüüs palju.

Elu Norras keerleb kalade ümber. Kaladest on suurimaks Norra ekspordiartikliks lõhe. Eriti suitsulõhe erinevates variatsioonides. Norrapärane lõhe on kasvanud kasvandustes. Hinnatakse teda puhtama rasva ning palju ehedama maitse tõttu. Rahva põhitoiduseks on olnud heeringas. On öeldud, et vaesem rahvas sõi heeringat neljal toidukorral päevas. Kaladest leiab rohkesti toidulaual veel turska, paltust, kammeljat, makrelli ja saidat. Pöörane kalarikkus on Lofoodi saarte ümbruses. Ka kalamaksaõli tootmine on alguse saanud Norrast.

Norra ajalooline roog on Rakfisk ja tal on suur sarnasus Rootsi surströmminguga, ainult tooraineks on forell. Igal sügisel toimub rakfisk´i festival, mis toob kokku palju rakfisk´i tootjaid, armastajaid ja kokki.

rakfisk

Norras, nagu Rootsiski, on tuntud lutfisk.

Norra köögile on iseloomulik, et suitsukala juurde serveeritakse keedetud mune, heeringat süüakse enamasti marineeritult. Tavaliselt lisatakse kala- ja juurviljasalatitele veidi suhkrut.

Islandi kõrval on Norra teine riik Euroopas, kes tegeleb vaalapüügiga kommertslikel eesmärkidel. Tegu on traditsioonilise majandusharuga.

Lihadest on olulisel kohal lambaliha. Temast valmistatud traitsioonilisi roogi:

• Fårikål kondiga talleliha hautatakse koos kapsaga mitmeid tunde. Serveeritakse koorega keedetud kartuliga.

• Smalahove - hautatud lambapea

• Pinnekjøtt - Lääne- ja Põhja Norras on see traditsiooniline jõuluroog, kuid tänapäeval süüakse ka muul ajal. Eelnevalt soolatud-kuivatatud liha aurutatakse kasepuidust pulkade peal. Serveeritakse kaalikahautise ning keedetud kartulitega.

Umbes jõuludest algab suurhooaeg Spekemat`ile, mis on soolatud ja kuivatatud, imeõhukesteks viiludeks lõigatud loomaliha, mida süüakse erinevate lisanditega.

Piimatoodetest on Norra spetsialiteet pruuni värvi juust (norra keeles Brunost). Tuntud on ta juba 17. sajandist. Juust valmib, kui vadakut, koort ja piima üheskoos keedetakse. Protsess on üsna pikk ning lõpuks aurustub peaaegu kogu vesi, laktoos (piimasuhkur) karamellistub, andes juustule selle iseloomuliku maitse. Tekkinud mass jahutatakse.

Pruuni juustu tooteid on erinevaid. Nad erinevad koostise, rasvaprotsendi ja tekstuuri poolest. Populaarseim on Gudbrandsdalsost - sellele on lisatud teatud koguses kitsepiima. Geitost on kas täielikult või osaliselt kitsepiimast tehtud. Fløtemysost kasutab vaid lehmapiima. On olemas ka määrdejuustuvariant, mis on saavutatud lühemat keetmisaega kasutades - Prim. Kõige tavalisem on Brunosti süüa saiakattena (eriti hommikusöögiks).

Rømmegrøt on traditsiooniline Norra toit, mis on levinud esmajoones maapiirkondades ja tuntud tervitustoiduna või pulmatoiduna. Valmistatakse hapukoorest keetes, lisatakse jahu ja piima. Keetmise ajal eraldub massist piimarasv. Serveeritakse nii külmalt kui ka soojalt, vastavalt soovile lisatakse kaneeli ja suhkurt.

Norra vahvlid on tuntud oma headuses, neid armastavad nii lapsed kui täiskasvanud. Spetsiaalse vahvliraua abil küpsetatud vahvlid on esindatud pea igal norrakate koosviibimisel. Maitsestada armastavad nad vahvleid kardemoniga. Norrakate käes on ka Guinnessi rekord maailma suurima vahvli küpsetamises.

Rahvusjoogina on Norras levinud kartulipiiritusest valmistatud köömnemaitseline akvaviit, mida sobitatakse iga toidukorraga.