Soome toidukultuur on saanud tugevaid mõjutusi naabritelt rootlastelt ja idaosa ka Venemaalt. Klimaatiliste tingimuste tõttu on soome toit lihtne, energiarikas. Hinnati seda, mida sai säilitada talveajaks. Maitseaineid on kasutatud tagasihoidlikult. Toidu hankimine polnud lihtne, seega ka üldiselt Põhjamaade toidukultuuris pole kombeks toitu taldrikule alles jätta.

Soome põhitoiduseks on teraviljad, kala ja piimatooted.

Leiba süüakse palju. Vanim leivaliik on täisrukkijahuleivad. Lääne Soomes reikäleipä ja Ida Soomes ruislimppu.

Reikäleipä küpsetati aastas mõned korrad. Küpsetatud leivad pandi kuivamiseks ja säilitamiseks köögis asuva puupulga külge.

Muud teraviljatoidud

Traditsiooniline roog on kalakukko, mis pärineb Savost. Tegemist on sealiha ja rääbisega (teise koolkonna järgi ahvenaga) täidetud leivaga. Küpsemisaeg 5-7 tundi.

 

 

 

 

Mämmi puhul on tegemist iidse rukkijahust ja linnastest valmistatud llihavõteteaegse roaga.

 

 

 

 

 

 

 

Karjala pirukad on algselt olnud täidetud odrakruupidega. 1800ndatest aastatest alates täideti neid tatra ja kartuliga. Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis. Pirukad valmistatakse rukkijahust ja on ovaalsed poollahtiseid. Süüakse meelsasti kuumalt munavõiga. Ka porganditäidisega pirukaid on olemas, kuid neid ei nimetata Karjala pirukateks.

 

 

Umbes samamoodi valmistatakse ka uuemat, nimepatendi saanud soomepärast hõrgutist Kainuun rönttönen’i. Vahe on selles, et riisipudru asemel keeratakse taignasse kartulist ja marjadest tehtud magusat täidist ning lootsiku kuju on ümaram.

Kalaroad

Kala on Soomlastel alati võtta olnud, sest lisaks pikale merepiirile ja merekaladele on ka nende tuhanded jõed väga kalarikkad. Ka kalaliikide poolest on Soome väga rikas: lõhe, forell, heeringas, kilu, räim, ahven, siig, haug ...

Piimatoodetest on kuulsaim viili, mida mööndusega võib ka rahvustoiduks nimetada. Viili meenutab magushapu maitsega hapupiima ja seda lisatakse paljudesse piimatoitudesse.

Lapi traditsiooniline roog on leipäjuusto, mis on üleküpsetatud ümarlapik toorjuust. Uuem komme on seda süüa soojendatult magustoiduks murakamoosiga ja sektoriteks lõigatuna. Varem on ta olnud pühaderoog ja on antud palgaks ka suvistele heinalistele.

 

 

 

Lihade kasutamisel soomlastel tabusid pole. Süüakse kõiki lihaliike. Erinevalt teistest rahvustest kasutatakse ka põdra-, põhjapõdra-, karu- ja rabakanaliha. Enamlevinumaks lihaliigiks siiski sealiha.

Lapimaa klassikaline pearoog on poronkäristys - hautatud põhjapõdraliha, kartulipüree, pohlalisand ja marineeritud kurk.

Menüüs on soomlastel palju vorsti, eriti grillvorste. Verivorste (mustamakkara) valmistatakse traditsiooniliselt vaid Tampere piirkonnas.

Magustoitudest armastavad soomlased väga igasuguseid küpsetisi: mustika-plaadikook pärmitaignast on klassika. Peale plaadikookide veel saiakesed ja muffinid. Valmistatakse ahjupannkooki, s.o. pannkook, aga ahjupannil valmistatud. Süüakse tükkideks lõigatuna keedisega.

 

 

Rikkalikult ja mitmekesiselt kasutatakse Soome köögis erinevaid marju: mustikaid, pohli, murakaid, jõhvikaid.

Soomlasi iseloomustab lagritsalembus. Lagritsat on lisatud paljudele Soome maiustustele (kommid, jäätis).

 

 

 

 

Soome kööki iseloomustab väga suur vormitoitude rohkus. Ka traditsiooniline Soome jõuluroog on kaalika- või porgandivorm. Lisaks nendele on väga levinud veel ka makaroni-, räime-, maksa- ja kartulivorm.

Soome maakohtades serveeritakse värskeid kartuleid koorimata kujul ja need tuleb enne söömist ise ära koorida. Soomlased oskavad seda teha noa ja kahvliga ilma, et puudutaks kuuma kartulit.

Joogid

Sahti on Soome traditsiooniline filtreerimata õlu, mille tegemisel kasutatakse eelkõige odra ja lisaks rukkilinnaseid ning mõnikord nisu ja kaera. Suhkrut või siirupit sahti’sse ei lisata, käärimiseks vajalik suhkur saadakse valmimisprotsessi käigus viljast. Pärmina kasutatakse täiesti tavalist presspärmi. Sahtitegu võtab aega paar nädalat.