Viikingid kui esimesed põhjamaade asukad

Viikingite elamud ja tüüpilline laev

 

Viikingiajaks loetakse 8 saj pKr kuni 11 saj pKr

Viikingite toiduvalik on olnud aluseks kogu põhjamaade toidukultuuri arenemisele tänapäevani. Mõned tänapäevasedki toidud on alguse saanud viikingite ajast nt supid ja jõulusink. Retsepte sellest ajast säilinud pole ühtegi. Viikingiaja toidud on rekonstrueeritud arheoloogiliste leidude alusel.

Söödud on liha, kala ja köögivilju. Palju on menüüs olnud naerist, on osatud teha juustu ja vorsti. Põhiliseks joogiks on olnud õlu.

Skandinaavia viikingipärimustes räägitkse toidust vähe, selle asemel mainitakse mitmelgi puhul joomist. Kõigepealt tõsteti toost Jumalale ja Neitsi Maarjale, sealt edasi aga kõigile teistele. Viikingite joomingute juurde kuulusid luuletused ja ühislaulmine.

Keelatud toitusid polnud.

Põhjala maitse kuvand tänapäeval on karge, vähe töödeldud, värske ja ökoloogiliselt puhas.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 License