Rootsi köök varieerub, kuid oma olemuselt on see toekas toit, mis on mõeldud inimest läbi pika külma talve aitama.
Rootsi köögi puhul ei saa üle ega ümber kalast, mille poolest on eriti kuulus Göteborg ja sealne kalaturg.

Kuulsad on tänapäeval eksootiliseks muutunud toidud: lutfisk ja surströmming.

Süüakse nii siseveekogudest püütud kui merest saadud kalu, nii värskelt, kuivatatult, soolatult, marineeritult kui suitsutatult. Kõige populaarsemad on heeringas ja lõhe. Rootsis valmistatud marineeritud heeringale on iseloomuik magus maitse. Suhkruga liialdamine on väga iseloomulik ja suhkrut listakse ka enamusele põhiroogadest.

Lõhest valmistatakse tuntuimat rooga - graavilõhet (gravad lax).

Väga armastatud klassikaline vormiroog "Janssoni kiusatus" sisaldab kilu ja kartulit. Ajalooliselt on seda nimetatud ka ööroaks, sest vorm pandi ahju õhtul, kui ahi oli veel soe ja jäeti ööseks valmima.

Kuldne Rootsi klassika on rootsi laud (smörgåsbord – otsetõlkes võileivalaud), seda tuntakse kogu maailmas.

Lisaks on veel armastatud roogadeks: lihapallid (köttbullar) kartulipüree ja pohlamoosiga, graavilõhe, panniroog (pyttipanna), oasupp pekiga. Põhjapoolsetel aladel on lihaliigina levinud põhjapõdraliha. Marjadest kasutatakse enim murakaid.

Ajaloost on pärit komme süüa neljapäeviti hernesuppi. Katoliikliku tava järgi on nädalas kindlad paastupäevad, mil liha süüa ei tohi. Neljapäev nende päevade hulka ei kuulu ja seetõttu on sel päeval valmistatud tugevamat lihatoitu. Toorainena olid varasemal ajal herned väga populaarsed nende hea säilivuse ja toitvuse poolest. Neljapäevast hernetoitu nimetatakse ärter med fläsk, mille kõrvale eraldi taldrikul oli kombeks serveerida sealiha. Teise legendi järgi on muinasskandinaavlased pühendanud herned äikesejumal Thorile ja seetõttu on tava süüa herneid Thori päeval ehk torsdag´il.

Haapsalu lossi omanik Jacob de la Gardie pojapoja pojapoeg, samuti Jacob de la Gardie saatis lõunakutse skulptor Johan Tobias Sergelile (1740 - 1814): Le C:te Strömfelt me fait le plaisir de venir mercredi le 30 pour manger gula ärter med fläsk. (mul on rõõm teid kutsuda kolmapäeval, 30ndal sööma kollast hernest peekoniga). See annab tunnistust, et hernesupp on olnud hinnatud ja väärtustatud roog kõrgema klassi hulgas. Kuigi antud kutses on nädalapäev pisut teine.

Rootsis kujunes tavaks veel hernesupi kõrvale juua soojendatud punši, tõenäoliselt alates 1800. aastatest, kui avati esimesed punšitehased.

Meilgi levinud näkileib on Rootsi päritolu.

Magustoitudest on levinud mitmesugused koogid ja muud küpsetised. Erilisel kohal on pannkoogid.

Loe läbi materjal lutfisk´i ja surströmming´u kohta, ning täida enesekontrollitest, vastates kumba rooga puudutab antud lause.