Mööndusteta võib Prantsuse kööki pidada maailma kuulsaimaks, kõrge kvaliteediga road, toitude peen maitse, suurepärane garneerimine. Prantsuse keelest pärineb hulgaliselt toidunimetusi, toiduvalmistamise termineid ning muid väljendeid, mis on võetud kasutusele paljudes maailma maades.

Prantsusmaa saavutas gastronoomia alase valitsemise 1600 - 1700 aastatel. Kuid enamus klassikalisi kastmeid sündis alles 1800-ndatel. Suurim osa kasutatavatest gastronoomilistest terminitest on prantsuse päritolu.

Prantsuse peene kokakunsti loojateks peetakse kolme enamvähem samal ajal elanud kirjameistrit: François Pierre La Varenne, Nicolas de Bonnefons ja François Massialot.

La Varenne (1615 – 1678) kirjutas valdkonna kaks põhiteost, Le Cuisinier françois (Prantsuse kokk, 1651) ja Le Pâtissier françois (Prantsuse kondiiter, 1653). Juhised on loomulikult jaotatud eraldi paastu- ja lihapäevadeks. La Varenne lõi põhilahendused näiteks puljongite, lisandite ja maitsesegude kasutamiseks. Ta tõi esile tooraine oma maitse tähtsust. Suure tõenäosusega on tema loodud béchamel kaste, kuid nimi omistati Nointeli markiisile Louis Béchamelile. La Varenni kõige kuulsam roog on jätkuvalt Prantsusmaal menüüdes Champignon-ragout à la Uxelles, mida valmistatakse ürtide ja šalottsibulatega. Tänapäeval kasutatakse seda meelsasti kala ja köögiviljade lisandina. Keskaja ja renessansiaegne metsik eksootiliste vütsidega maitsestamise tava hüljati ja asemele tulid kohalikud ürdid. La Varenne nimetas esimest korda kirjalikult prantsuse ürdisegu, bouquet garni. Kimbu peamisteks koostisosadeks on alati tüümian ja loorber, sealt leiab veel porrulauku, peterselli ja piparrohtu. Erinevates variantides võib esineda veel salveid, rosmariini, küüslauguküünt ja varssellerit.

François Massialot (1660 - 1733) lõi tähelepanuväärse jaotuse. Aastal 1691 ilmus teos Le Cuisinier royal et bourgeois (kuninglik ja kodanlik kokk). Teos on selles osas ajalooline, et juhendid ja õpetused avaldati tähestikulises järjestuses põhitooraine alusel. Ka järgivad toidud roakaardi järjestust, mis kehtib tänase päevani. Antud teoses kirjeldatakse esimest korda crème brûlée´d.

Marie - Antonin Carême`iga (1784 – 1833) algas kastmete kuulsus. Ta tähtsustas kokakunstis kondiitrite tööd, ta viis kondiitrisaadused täiuseni. Roogade serveerimisel kasutas arhitektuurielemente. Tema looming on vol-au-vent. Pariisis serveeris 1815a. magustoitu, mis sai hiljem nimeks charlotte à la russe. Viimased eluaastad pühendas ta kirjutamisele. Raamatus Le Pâtissier royal parisien 1828 aastal avaldas ta crème Chantilly retsepti so suhkru ja vaniljega maitsestatud vahustatud koor. Viimaseks jäi tal teos L´Art de la cuisine française au XIXème siècle - teos, mida peetakse kogu Prantsuse köögi suurepäraseks ülevaateks. Selle mõju kestis kuni Auguste Escoffiere avaldas midagi võrdväärset.

Brillat – Savarin (1775 – 1826). Tema kohta võiks öelda lihtsalt suur sööja ja gurmaan, kes kirjutas raamatu “Maitse füsioloogia” 1825, millest on saanud klassika. Ta andis nime savariinidele. Tegu on pärmitaignast küpsetisega, mis peale küpsemist immutatakse alkoholiga. Veel on ta jäänud ajalukku omanimelise juustuga ja lugematute aforismidega gastronoomia vallas.

Auguste Escoffier (1846 – 1935)

Koos Cesar Ritz´iga ehitas üles maailma elegantseima hotelliketi ja oli nendes peakokaks. Escoffier töötas välja lihtsad road, olid keedetud köögiviljad, oli hakitud petersell. Enam ei hinnatud Carême´i aegadest pärit arhitektuuri. Kadusid roogade jalaga toed, tikud ja kettad kaunistusena. Toit pidi olema toit ja just see mis ta oli. Töötas pikka aega Londoni Savoy`s ja lõi seal rida roogi: Poularde Adeline Patti, Salade Tosca, Potage Sarah Bernhardt. Lõi roogi lauljatari Nellie Melba auks: Toast Melba, Peches Melba. Kirjutas “La Guide Culinaire” 1902, milles on üle 5000 retsepti. Seda teost nimetatakse tänapäeva kokkade piibliks.

Ajaloolised tähised Prantsuse gastronoomias

1380 - Esimene keskaegne kokaraamat "Le Viandier". Autoriks on Prantsuse õukonnakokk Guillaume Tirel (1310 - 1395), keda tuntakse Taillevent´i nime all .

~1550 - Caterina di Medici toob Prantsuse õukonda kombe süüa kahvliga

1669 - Pariisi, kuningas Louis XIV toidulauale jõudis türklaste kaudu kohv.

1686 - avati Café Procope, Priisi esimene kohvik. See tegutseb tänaseni St. Germain`is.

1765 - Boulanger avas Rue des Poulies`l esimese supiköögi. Iseäranis maitsev supp oli restaurant ehk toibutav.

1814 - Viini kongress, mis oli Antonin Carême´i karjääri kõrghetk. Ta valmistas roogi kokkutulnud Euroopa monarhidele. Brie de Meaux tunnustati parimaks juustuks.

1863 - Viinapuutäi tegi otsa peale rohkem kui 6 miljonile aakrile (2,43 miljonit hektarit) viinamägedele.

1900 - esimene Guide Michelin. Le Guide Michelin on igal aastal välja antav Prantsusmaa reisijuht, kus aastast 1926 antakse kolme tärni süsteemis (rosetid ehk "küpsised") ülevaade parimatest söögikohtadest ja hotellidest.

1925 - esimene AOC tähisega juust: Roquefort

2010 - Prantsuse toidukultuur kanti UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja