Pitsa, nagu seda kogu maailmas mõistetakse (ümmargune, punane ja juustuga kaetud) mõeldi välja Itaalias 19. sajandi lõpul. 1899. aastal esitles don Raffaele Esposito, kuulsa Napoli söögikoha Brandi omanik, klientidele isamaalise trikoloori söödavat versiooni (punase tomati, valge mozzarella ja rohelise basiilikuga pitsa), mis oli valmistatud Itaalia kuninganna Margherita di Savoia auks. Kuninganna ise hindas rooga väga kõrgelt ja sellest ajast peale kannab see pitsa nime - Margherita.

Kuid juba 20. sajandi algul sai pitsast emigrantide vahendusel Ameerika kultuuri sümbol ning anonüümse massitoidu lahutamatu element. 1905. aastal avati New Yorgis esimene pizzeria. Itaalias jäi pitsa endiselt kahe-kolme lõunapoolse regiooni kohalikuks toiduks. Alles pärast Teist maailmasõda tuli Napoli leiutis Itaaliasse tagasi. Levikule aitasid kaasa Itaalias populaarseks saanud Ameerika itaallased nagu Frank Sinatra ja Dean Martin.

Tänapäeval tähendab pitsa ja pasta vahel valimine valikut kodus ja väljas söömise vahel.

Pitsat tuleb valmistada puudega köetavas ahjus, mis kuumutatakse 400 kraadini. Klassikalisi pitsasid on 10 erinevat ja menüüdes nende koostisosade loetelu ei anta, sest itaallaste jaoks on see elementaarne.

http://it.wikipedia.org/wiki/Pizza

• Napoletana: tomat, anšoovised, mozzarella, pune
• Marinara: lihtsalt tomati ja küüslauguga üle tõmmatud tainaketas
• Capricciosa: mozzarella, seened, väikesed artišokid, keedusink, oliivid, õli
• Romana: tomat, mozzarella, anšoovised, pune, õli
• Quattro Stagioni: tavaliselt käivad selle peale samad ained, mis capricciosa´le, aga mitte segamini
• Diavora:tomat, mozzarella, vürtsine vorst, pune, õli
• Quattro Formaggi: provolone, Parmesani, gruyère´i ja lambajuustuga
• Siciliana: mustad oliivid, rohelised oliivid, anšoovised, kapparid, Caciocavallo juust, tomat
• Margherita: tomat, mozzarella, pune/basiilik
• Ortolana: mozzarella, baklažaanide, paprika, kabatšokiga