India näljahäda

KAKS KATASTROOFI LIIKI, MILLEGA KAASNEB SUURIM HUKKUNUTE ARV, ON EPIDEEMIAD JA NÄLJAHÄDAD. INDIAT ON KOGU TEMA AJALOO VÄLTEL ÕNNETUSEKS MÕLEMAD NÄHTUSED REGULAARSELT KÜLASTANUD.

Ajalooliselt lahutab näljahädajuhtumeid sellel maal viie- kuni kümneaastane periood. Näljahädasid kutsuvad tavaliselt esile laastavad üleujutused või mussoonvihmad või vastupidi, põuased kuivperioodid.

SÜDANT LÕHESTAVAD JUTUSTUSED

Üks selline näljahäda oli 1630. ja 1631. aasta vahel ning õnnetuse ulatus oli tohutu - umbes neli miljonit inimest suri üheksa-aastase puuduse ajal. Hollandi kaupmees, kes oli sündmuste tunnistajaks, kirjeldab valusalt seda, mida ta nägi: "Inimesed uitasid abituna siia-sinna, olles oma linnad või külad maha jätnud. Nende seisukorda võis jalamaid ära tunda: aukuvajunud silmad, ilmetud näod, vahupritsmetes huuled, alalõug esiletungiv, kondid läbi naha välja turritamas. Kõht ripakil nagu tühi kott; mõned ulgusid näljast, anudes almuseid. Näljahäda ulatus oli selline, et inimlihast sai India turgudel kaup ning näljahäda jätkus niikaua, kuni maa oli täiesti kaetud matmata laipadega". Lisaks oli sel sügav mõju India ühiskonnale näljahädast kõige tugevamini haaratud piirkondades.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License