Koolerapandeemia

HOOLIMATA SELLEST, ET TEGU ON SAJANDITEPIKKUSE AJALOOGA HAIGUSEGA, TAPAB KOOLERA IKKA VEEL IGAL AASTAL TUHANDEID INIMESI, ERITI SELLISTE TÕSISTE KATASTROOFIDE JÄREL NAGU NÄLJAHÄDAD VÕI ÜLEUJUTUSED.

Haigust tekitab bakter Vibrio cholerae, mis satub organismi saastatud toidu või veega ning ründab soolestikku, põhjustades kõhulahtisust, oksendamist ja krampe jalgades. Need kes koolerasse surevad - protsess võib olla kiire, tappes raskematel juhtudel 24 tunniga - hukkuvad tavaliselt tohutu suure vedelikukaotuse tõttu.

GLOBAALNE HAIGUS

Koolerapandeemiad on üles tähendatud kuueteistkümnendast sajandist alates, kuid 18. ja 19. sajandil oli see haigus kõige virulentsem (tõvestusvõimelisem); 1817. aastast alates on olnud seitse suurt koolerapandeemiat. Esimene nendest pandeemiatest leidis aset 1817. ja 1823. aasta vahel ning nagu enamik järgnevaid haigusepuhanguid, algas see Indiast - antud juhul Kalkutast. Siis tuiskas koleera läbi Aasia idaosa Vaikse ookeani piirkonna. Lähis-Ida ning isegi Venemaa lõunaosa, enne kui 1823. -1824. aasta karm talv selle peatas.

1817. - 1823. aasta pandeemia jättis varju teine, mis saabus vaid kolm aastat hiljem. Eelmise pandeemia jälgedes algas ka teine India Bengalis. Seekord aga rändas haigus palju kaugemale, jättes maha miljoneid surnuid. Samavõrd kui see ida tabas, liikus see ka läände: läbi Afganistani Lähis-Idasse, läbi Venemaa, Ungari , Saksmaa, Soome, Prantsusmaa ja Rootsi, üle La Manche'i väina Ameerika Ühendriikidesse (nakatunud Iiri immigrantide kaudu).

Vaata videot!

 

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License