PÕHJA-AMEERIKA INDIAANI KULTUURI PEAAEGU TÄIELIK HÄVITAMINE 17. SAJANDI ALGUSE JA 20. SAJANDI ALGUSE VAHEL ON ERITI EBAMEELDIV OSA ÜHENDRIIKIDE AJALOOST.

Ehkki sõjategevus on sunniviisiline ümberasustamine tappis tuhandeid Põhja-Ameerika indiaanlasi, oli haigus kaugelt suurem tapja. Eriti kohutavat osa hävitustöös etendasid rõuged.

HÄVITATUD RAHVASTIK

Rõuged on nakkushaigus, millel on raskemates vormides 30-protsendiline suremus. Õnneks juuriti see Ühendriikides 1950. aastate algul välja, kuid eelmistel sajanditel oli see olnud tõsiselt ühiskonda mõjutav haigus. Taud imporditi usutavasti Ameerikasse 15. sajandi lõpupoole; see nakatas kõigepealt kogukondi Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Kariibi mere piirkonnas. Mõju nendel varastel staadiumitel oli tohutu. Näiteks vähenes Mehhiko põliselanike arv oli tohutu. Näiteks vähenes Mehhiko põliselanike arv 25 miljonilt 1520. aastaks vähem kui seitsmele miljonile ning kaks kolmandikku Puerto Rico põliselanikest suri 1515. aasta paiku sellesse haigusesse. Sajand hiljem saabusid rõuged tulevaste Ameerika Ühendriikide kirderannikule, kus sel olid sama laastavad tagajärjed.

HÄVITUSTÖÖ

Põhja-Ameerika koloniseerimine brittide ja prantslaste poolt algas 1580. aastate paiku. Uustulnukad ei toonud endaga kaasa ainult püüdlusi, vaid ka rõugeid, mille vastu indiaanlastel immuunsus puudus. 1617-1619 tuhises esimene rõugetepuhang halastamatu tõhususega läbi indiaani hõimude. See tappis üksnes Massachusettsi ja Algonquini indiaanlastest 90%, vähendas nende populatsiooni 30 000-lt vähem kui 500-ni. Epideemia levis takistamatult läände ja lõunasse, hävitades suguharusid nagu huroonid ja irokeesid Suure järvistu ümber. Rõuged jätkasid indiaani hõimude tapmist järgneva kahe sajandi vältel. Ehkki rõuged polnud ainus haigus, mis indiaanlasi tabas, oli see 1800. aastaks tapnud kaks kolmandikku kõigist preeriaalade indiaanlastest, kahekümnenda sajandi alguseks oli surnud umbes miljon indiaanlast.