MUSTA SURMA PÄRITOLU ON RASKE KINDLAKS TEHA, KUID PAISTAB, ET SEE SAI ALGUSE HIINAS 1330. AASTATE ALGUSES JA LEVIS KAUBATEEDE KAUDU KOGU AASIASSE, SEEJÄREL LÄÄNE-EUROOPASSE, KUS HAIGUS 1384. AASTAL RÜNDAS.

Haigusel oli kolm põhivormi, kõik kõrge suremusega:

• Muhkkatkul, mis sai nime ohvri kehale ilmuvate muhkude (põletikus lümfisõlmede) järgi, oli 30-75 protsendiline suremus ja see levis rotikirpude kaudu.

• Kopsukatk, mille puhul oli suremus 90-95%, kandus edasi õhuga ning levis edasi samamoodi nagu gripp.

• Septitseemiline katk põhjustas ägedat veremürgitust ning selle korral oli suremus 99-100%.

APOKALÜPSIS

Mis tüüpi taud ka polnud, katk muutis keskaja Euroopa surnukuuriks. Musta Surma sotsiaalset mõju on raske üle hinnata. Pered ja kogukonnad võisid mõne päevaga, vahel üleöö surra, olles enne täiesti terved. Linnad kaotasid umbes 50% oma elanikest, kuna linnapiirkonnad olid haigusele eriti vastuvõtlikud ülerahvastuse ja viletsa kanalisatsiooni tõttu. Katku nakatunud pered pandi karantiini ning Milanos müürisid ametivõimud haiged perekonnad koguni madesse sisse- meede, mille tagajärjeks oli see, et Milano saavutas parimaid tulemusi haiguse kontrolli all hoidmises suure elanikkonnaga linnas.

Vaata videot!