Teraviljatooteid keedetakse vees, piimas või puljongis.

Kuumtöötlemise mõjul viljatera tärklis kliisterdub, kestad pehmenevad ja maitse muutub magusaks.

Tärklise täielikuks muundumiseks vajab enamik terveid teravilju keetmiseks oma kogusest 2-3 korda rohkem vett.

Kui terad panna keevasse vette, siis ei ima nad niipalju vett endasse ja toit jääb kergem ning sõmeram, kui külma vette keema pannes.

Tärklise vähendamiseks tuleb teravilju (kruupe) käte vahel hõõrudes ja vett vahetades pesta enne keetmist.

Enne keetmist rasvaines kergelt kuumutamine või röstimine annab teraviljadele pähklise maitse, kergema seeditavuse ja sõmera tulemuse.

Erinevate teraviljade keetmisaeg on erinev ja sõltub liigist, värskusest ning eeltöötlemise astmest.

Enamik täisteratooteid jääb peale keetmist sõmeraks. Täisterakruupe tuleb enne keetmist leotada 12-24 tundi, et nende keetmisaeg lüheneks ja väheneks fütiinhappe (takistab Ca, Fe ja Zn imendumist organismis) kahjulik mõju.

Teravilju keedetakse soolaga maitsestatud vees, aeg-ajalt segades, tasasel tulel, paksupõhjalises nõus, kaane all, kuni vedelik on imendunud.

Mugav on teravilju lasta järelvalmida piisavas soojuses nt. ahjus.

Teraviljad paisuvad keetmisel 2-3 korda.