Teraviljas on valku tavaliselt 8-15%. Teraviljavalk on mittetäisväärtuslik, kuna teraviljas ei leidu kõiki või leidub vähe asendamatuid aminohappeid.

Nisu, rukki, kaera ja odra valk põhjustab osadel inimestel vaevusi, tsöliaakiat.

Inimese organism omastab teraviljavalkudest 60%.

Teraviljade toiteväärtust saab tõsta valmistades või süües neid koos täisväärtuslike piimavalkudega. Nt. puder piimaga, pasta juustuga jne.

Rasvu on teraviljas 1-7%. Rasv on koondunud peamiselt idusse. Teraviljades olev rasv koosneb poluküllastumata rasvhapetest, ei sislda kolesterooli ja on seega inimesele kasulik.

Süsivesikuid 60-80%, koosnevad peamiselt tärklisest. Suure süsivesikute sisalduse tõttu annab 100 g teravilja 330-390 kcal.

Mineraalained - tähtsamad raud (Fe), fosfor (P), magneesium (Mg) ja tsink (Zn).

Vitamiinid - põhiliselt B-grupi vitamiinid. B-grupi vitamiinid asuvad peamiselt terade terakestas.Suur osa vitamiinidest lihvitakse kestaga maha. Seetõttu rafineeritud toodetes vitamiine peaaegu ei ole. Rafineeritud toodetes ei ole ka E-vitamiini, mis asub idus. Idu eraldatakse, sest see vähendab tangaine säilivusaega.