Pasta


Esimesed jäljed nuudlikultuuris viivad meid arvatud Itaalia suunalt hoopis Hiinasse ja Indiasse. Esimesed pikad ja saledad spagetid tõi Euroopasse maailmarändur Marco Polo ning nii saidki pastaroad Itaalia toidukultuuri osaks alles keskajal. Nende omalaadsest välimusest tuletati pastale ka nimi - itaaliakeelne spagett tähendab otsetõlkes nöörijuppi, pasta aga tainast üldse.

Pasta on spagettide, makaronide, nuudlite jt. üldnimetus.

Igal seest õõnsal pastatorukesel on oma nimi, mis sõltub jämeduset ja pikkusest. Pastakujundeid on veelgi, kõik oma nimedega. Pasta liike on Itaalias üle 300.

Pastaroad on suurepärane süsivesikute allikas ja annavad üsna vähe energiat. Valgu ja kiudainete hulk sõltub toorainest ehk sellest, millist jahu pastataigna valmistamisel on kasutatud.

Pastaroad on kiiresti valmistatavad. Kuivatatud pastatooted säilivad hästi ja on väga mitmeksesised.

Erinevad pastad Pilt italpoint.com
 

Pastat võib liigitada:

  • kasutatud maitselisandite (tomatipasta, spinatipasta, munaga pasta jne.)
  • toodete kuju (spagetti, tagliatelle jne.)
  • kasutatud tooraine järgi (rukkipasta, tatrapasta)

Pastatooted saab liigitada veel:

  • munaga pasta
    • tavaline munapasta - 2 muna 1 kg jahu kohta
    • keskmise sisaldusega munapasta - kuni 4 muna 1 kg jahu kohta
    • kõrge munasisaldusega munapasta - kuni 6 muna 1 kg jahu kohta
  • munata pasta

 

iDevice ikoon Pastataigna valmistamine
   

Pastatainast valmistatakse durumnisu (kõvanisu) jahust ja veest. Durumnisujahu jahvatus pastatoodete valmistamiseks on jäme ja teraline. Sarnaneb mannale, seetõttu nimetatakse kõvanisujahu ka semolina-ks. Osaliselt võib pastataignas (koduse pastateo jaoks) durumnisujahu asendada pehmenisujahuga. Lisaks võib tainasse panna muna (annab värvi ja maitse ning teeb pastatooted õrnaks ja õhuliseks), oliivõli (annab elastsuse ja läike). Värvi ja maitse andmiseksvõib lisada pastataignale spinatit või ürte (roheline), tomatit, paprikat, peeti või porgandit (punane), seepia ehk tindikala tinti (must) jne. Pastatainast võib valmistada ka pehme nisu (Aasia munanuudlid), täistera nisu-, rukki-, riisi-, tatrajahust ja mungoa tärklisest.

Veega sõtkutud pastatainas peab jääma pehmeks ja vormitavaks (mitte jooksvaks, liiga tihkeks, rabedaks) massiks, mis keetmisel lihtsalt üheks klimbiks ei keeks ega kliisterduks. Viimased omadused tagab durumnisujahu. Kleepainerohke durumnisujahu seob hästi vett ja annab sileda tainamassi.

 Fusilli        Pilt goodness.co.uk
 

Pasta jaguneb:

  • kuivpasta -valmis pasta kuivatatakse niiskete õhuvooludega, liiga aegalsel kuivamisel hakkab pasta hallitama, liiga kiirel muutub rabedaks.
  • värske pasta ehk toorpasta - on kuivatamata pasta, keeb 3 min., paisub keetes 3 korda. Keedetud toorpasta sisse imenduvad kastmed paremini.

Vaata pastatoodete tööstuslikku valmistamist siit: http://www.youtube.com/watch?v=kZw5zMqmTdE&feature=related

Vaata värske pasta kodus tegemist siit: http://www.wonderhowto.com/how-to-make-fresh-homemade-pasta-208486/view/


iDevice ikoon Pasta liigitus kuju järgi

Ainult veest ja jahust valmistatud pasta.

1. Pikk pasta - kõrretaolised (spagetid), niitnuudlid (vermišellid) ja ribataolised (tagliatelled)

Spagetid e. spagetti

Pikk vermicelli

(peenem)

Lintnuudel e. paelpasta

e. tagliatelle

Papardelle (laiem)
Pildid tonetta.net
     

 

2. Väike pasta - toruksed (penne), merekarbid, spiraalid (fusilli), nuudlid jne.




Torupasta penne
Sarvekesed e. maccheroni
Spirallpasta e. fusilli
Lipsupasta e. farfalle
Teokarbid e. conshiglie
Rattad e. route

Pildid

tonetta.net

         

 

3. Täidetud pasta - ravioolid, torteliinid jne. Ravioolid ja tortellid on ühesuurused, kas värsked või külmutatud pastad. Täidiseks tavaliselt liha või juust. Torteliinid on juustutäidisega väiksed kuivatatud pastatooted.


Ravioli Tortelli - sama suur, kui raviooli
Tortelliini
Pildid tonetta.net
   

 

4. Lehtpasta - lasanjelehed võivad olla nii sirge, kui ka lainjelise äärega. Lasanje on laialt levinud, populaarne, kihiline vormiroog, mis koosneb peale pastalehtede veel hakkliha-tomatikastmest, bešamellkastmest (valge põhikaste) ja juustust. Lasanjelehti võib enne vormi panemist poolpehmeks keeta, see lühendab vormiroa küpsemisaega.

Lasanjeleht e. lasagne
Pilt tonetta.net

 

5. Täidetav pasta - pastatorud e. cannelooni ja suured teokarbid sobivad tätmiseks, kastmega ülevalamiseks ja gratineerimiseks (üleküpsetamiseks). Mõlemaid võib enne täitmist poolpehmeks keeta.

Pastatorud e. cannelooni
Pilt tonetta.net

Kui tekkis huvi tutvuda veelgi erinevate pastakujudega, siis seda saad teha siit: http://www.tonetta.net/PastaShapes.html


iDevice ikoon Aasia nuudlid

Hiina munanuudlid - Munanuudleid valmistatakse pehmenisu jahust ja munast. Munanuudlid on idamaistest nuudlitest kõige levinumad. Munanuudlid ( Dan mien ) on elastsed ning seetõttu saab neid kasutada wok-roogades. Munanuudleid keedetakse soolaga maitsestatud vees umbes 2 min. Seejärel loputatakse külma veega ja lõigatakse vajadusel kääridega lühemaks.

Riisinuudlid - Riisinuudlid valmistatakse riisijahust ja veest. Sarnanevad väljanägemiselt klaasnuudlitega, kuid on pisut vähem läbipaistvad ning tuhmid.Riisinuudlitele kallatakse peale soolaga maitsestatud keev vesi, tõstetakse pliidilt ja lastakse kaane all paisuda 3 min. Loputatakse külma veega ja nõrutatakse.

Klaasnuudlid - kõige eksootilisema välimusega nuudlid, mis on valmistatud mungoa tärklisest. Välimuselt klaasjas, kergesti puruneva, rabeda konsistentsiga. Valmistatakse sama moodi nagu riisinuudleid.

Tatranuudlid ehk soba - Sobanuudlid on valmistatud tatrajahust ja veest. Sobanuudlid on pärit Jaapani köögist, värvuselt kollakaspruun või hall. Soba nuudleid keedetakse nii nagu munanuudleid ja loputatakse külma veega. Levinud on sobanuudlite pakkumine Jaapani sojakastme, wasabi (Jaapani mädarõigas), ribadeks lõigatud nori (vetika) lehtede ja Jaapani porruga (negi). Sobanuudleid võib tarvitada nii nagu kõiki teisi pastatooteid.

Kõiki nuudleid kasutatakse wok-roogades, lisanditena ja lühemaks lõigatuna suppides.


Munanuudlid
Riisnuudlid Klaasnuudlid
Tatranuudlid ehk soba

Pilt pleasuresoftheplate.

com.au

Pilt thaitable.com
Pilt userealbutter.com Pilt girlsblogtoo.blogspot.com

iDevice ikoon Pasta valmistamissoovitused

Keetmine: Pasta keedetakse suures potis ja rohkes vees. Arvestatakse 100 g pasta kohta 1 l vett. Vesi peab olema suhteliselt soolane, et pasta kastmest maitseid endasse imades ei muudaks kogu toitu maitsetuks. Kvaliteetsele pasta, rohkes vees keetmisel. ei ole vaja õli lisada. Küll lisatakse õli, kokkukleepumise vältimiseks, värske pasta keetmisel. Pastat keedetakse valmidusastmeni al dente. See tähendab, et pasta peab hamba all pisut naksuma.

Kastmega kokkusegataval pastal jäta pisut keeduvett potti, siis seguneb see kastmega paremini.

Värsked ravioolid keevad pehmeks 7 minutiga, külmutatud 15 minutiga.

Pasta ja kastmed:

Kõrrekujulistele - tomatikastmed nt. Bolognese

Ribadele - koorekastmed

Väikesele pastale - paksemad kastmed, mis jäävad paremini pasta külge

Pastatooded armastavad enda kõrval tomatit, basiilikut, peekonit ja eskstra kõva juustu.


Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License