11. saj. hakati kasvatama rukist

11. - 13. saj. õpiti valmistama hapendatud leiba

1238 - vanim kinnitus Eestis Saare-Lääne piiskopkonnas veski olemasolu kohta

1280 - esimesed kirjalikud andmed Eesti kõrtside kohta Taani kuninganna Margharethe korralduses

1420 - esimene kirjalikes allikates nimetatud trahter Nyenkroge ehk Uus kõrts, paiknes Tallinnas Kalamajas

1704 - teadaolevalt esimene kohvik Tallinnas, mille avas Saragossast tulnud hispaanlane. Kuid on teada, et kohvik Kehrwieder oli olemas veel varem Narvas.

1781 - esimene eesti keelde tõlgitud kokaraamat "Köki ja Kokka Ramat", 986 retsepti. Tõlgitud rootsi keelest, autor Anna Cristina Warg, tõlkija Noarootsi ja Reigi pastor Johann Lithander. Kokaraamat oli mõeldud kõrgklassi teenistuses olevatele kokkadele. Raamat sisaldab kaks, tol ajal täiesti uudset, retsepti kartulitest.

1817 - asutati Tallinna kõige vanem, suurem ja kuulsam hotellirestoran Kuld Lõvi. Seal ööbis ka tsaar Aleksander II 29.05.1856a. Kuld Lõvi hävis pommirünnakus 1944.

1840 - F.R. Kreutzwald märgib, et kartul on hakanud levima ka talurahva põldudel

1840 - taludele hakatakse ehitama esimesi korstnaid koos pliitidega

1875 - aretas Friedrich von Berg talirukkisordi "Sangaste", mis on teadaolevalt vanim käesoleva ajani tootmises olev rukkisort. "Sangaste" rukis leidis tunnustamist mitmetel maailmanäitustel.

1881 - esimese Eesti autori poolt välja antud kokaraamat "Lühikene õpetus söögide tegemisest ehk taluperenaese köögiraamat". Autor Karl Treufeldt

1895 - avas Johann Werner Tartus kohviku Werner, millest kujunes kultuurieliidi kohtumispaik

1937 - avati euroopalikku kohvikukultuuri edendav kohvik Kultas

2000 - hakati välja andma tiitlit "Tunnustatud Eesti maitse", hindamiskriteeriumid akrediteeriti 2003.

2007 - räim kuulutati Eesti rahvuskalaks