Köögis seisab, ootab
tarretises keel.
Näib, et miskit loota
on ka temal veel.

Ootab, millal teda
lauda kantakse,
rõika, redisega
ette antakse.

Rõigas on küll võigas,
aga see ei loe -
lohutus on tõigas:
sööja keel on soe.

Keel ei leia sõnu,
võib vaid ohata.
Omasugust mõnus
oli kohata.