KAPSAD
Kapsastel kasutatakse toiduks erinevaid osi. Neil on lähedane keemiline koostis. Nad sisaldavad 4-7,5% süsivesikuid, kuni 4%valku, mineraalaineid ja mikroelemente ning C- vitamiini. Kõige C- vitamiini rikkam on rooskapsas.
Valget peakapsast kasutatakse värskelt ja hapendatult.Väga palju konserveeritakse.
NB! Täiskasvanud inimese C- vitamiinivajaduse rahuldab sügisel 150-200g toorkapsast päevas.
PUNANE PEAKAPSAS
Punasel peakapsal on lillakas-punased lehed.
Kasutatakse põhiliselt toorelt - salatite valmistamiseks.
KÄHAR PEAKAPSAS ehk SAVOIA KAPSAS
Kähar peakapsas ehk savoia kapsas on kähara peaga, mis koosneb roheka värvusega ja kortsulise pinnaga lehtedest.
ROOSKAPSAS ehk BRÜSSELI KAPSAS
Rooskapsas ehk brüsseli kapsas koosneb 50-70 väikesest peakesest, mis tavaliselt peavarrest eraldatakse.
LILLKAPSAS
Lillkapsal kasutatakse toiduks valmimata õisikut, mis moodustub lehtede vahele.
SPARGELKAPSAS ehk BROKKOLI
Spargelkapsas ehk brokkoli sarnaneb üldjoontes lillkapsaga. Lehed on pikemad ja õisik väiksem, roheka värvusega.
NUIKAPSAS
Nuikapsal kasutatakse toiduks õrna ja mahlase sisuga varre paksenenud osa.
Pilt lehelt Maailma viljad
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License