India ehk kašupähkel ehk akažuupähkel
India pähkel kasvab lääneanakardi ehk nakrapuu otsas ja pärineb Brasiiliast. Nakrapuu on suguluses pistaatsia ja mangoga. Tänapäeval kasvab nakrapuu peamiselt Aafrikas ja Indias, kuhu selle 16. sajandil viisid portugallased. Nakrapuu viljad, India pähklid, muutusid kaubanduslikult väärtuslikuks alles 20. saj alguses. India kasvatab 90% maailma India pähklist.
Nakrapuu kasvab tavaliselt 10-12 m kõrguseks ja annab saaki 3-20 aastat, harvem kuni 45 aastat. India pähkel ripub lihava viljalaadse moodustise küljes, mida vahel kutsutakse "õunaks", kuid mis pigem meenutab pirni. "Kašuõun", mis kasvatab ainult ühe pähkli, on pehme ja täis piimjat mahla. "Kašuõunad" on kollast või erepunast värvi, 5-10 cm pikad ja nende läbimõõt on 3,5-5 cm. Nende hõrk kollane viljaliha on värskendav ja sisaldab suures koguses C-vitamiini (rohkem kui apelsinis).
Kašupähkli diameeter on veidi üle 2,5 cm ja seda ümbritseb 2 kesta. Sile ja õhuke välimine kest on alguses oliiviroheline ja muutub vilja küpsedes pruunikaspunaseks. Sisemine kest paistab silma oma kõvadusega ja seda on raske avada. Kahe kesta vahel paikneb väga söövitav vaigune õli, mida tuntakse kašupalsami nime all. Kui proovida pähklit alumisest kestast käsitsi või hammustades vabastada, võib õli kätele ja huultele ville tekitada. Kašuapalsamit kasutatakse lakkide ja vaikude valmistamiseks, millega kaitstakse puitu termiitide eest või muudetakse puidust tooteid veekindlaks. Kašupalsamist valmistatakse veel putukamürki ja tinti. Nakrapuu puit on väga kõva väärispuit. Nakrapuu koor sisaldab kollast kummit, mida kasutatakse nagu kummiaraabikut.
Küpsed "kašuõunad" kukuvad maha ja neid korjatakse käsitsi. Pähklid eemaldatakse nn emaviljast ja neil lastakse kaks päeva päikese käes kuivada. Enne müüki pähklid alati kooritakse ja töödeldakse. Pähklid puhastatakse ja hoitakse 12 tundi niiskes keskkonnas, kuni välimine koor hapraks muutub. Seejärel röstitakse pähklid pöörlevas silindris, kus eraldatakse ja kogutakse kokku söövitav kašuapalsam. Pärast esialgset röstimist piserdatakse pähkleid veega, jahutatakse ja kuivatatakse. Järgneb enamasti mehhaaniline koorimine. Lõpuks röstitakse pähklid uuesti kahes jaos: viimase röstimise vaheetapp on pähklite piserdamine kummiaraabiku, soola ja vee seguga.
|
|
|
Nakrapuu "kašuõuntega" Pilt: treknature.com |
"Kašuõuna" all on kahe kesta sees pähkel Pilt: reddit.com |
Kooritud ja töödeldud India pähkel |
"Kašuõunu" võib süüa toorelt või keedetult. Nende maitse on mõrkjasmagus või magushapu. Tavaliselt tehakse "õuntest" mahla, mida kasutatakse peamiselt alkohoolsete jookide, põhiliselt veini ja likööri valmistamisel. "Õunu" saab konserveerida ja valmistada keediseid. Brasiilias ja Kariibi mere piirkonnas peetakse "kašuõunu" delikatessiks ja hinnatakse rohkem kui pähkleid.
Taimetoitlased söövad India pähkleid juustu asemel.
Säilita India pähkleid külmikus hermeetiliselt suletud nõus kuni 6 kuud.
|
|
Kodus tehtud kašupähklivõie Pilt: cookcookeat.com |
Krevetisalat India pähklitega Pilt: culinaryvietnam.com |
sisaldavad 100 g kohta
15,4 g valku
46,4 g rasva (76% küllastumata rasvhappeid)
32,8 g süsivesikuid
1,8 g kiudaineid
1,7% vett
607 kcal toiduenergiat
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License