Päevalill on üheaastane taim, mis pärineb Mehhikost ja Peruust ning seda peetakse üheks esimeseks kultuurtaimeks, mida USA aladel kasvatama hakati. Indiaanlased on kasutanud päevalille erinevaid osi - seemneid, varsi, õisi, juuri - üle 5000 aasta. Euroopas hakkasid päevalilli esimesena kasvatama hispaanlased 15. sajandil. Taime kaubanduslik väärtus on suur, sest selle seemnetest pressitav õli sisaldab rohkesti polüküllastumata rasvhappeid, õitest saab malaaria ravimiseks vajalikku ainet ja õielehti kasutatakse värvitööstuses.

Päevalille (päikese lill) korvõisiku läbimõõt võib ulatuda kuni 50 cm ja taim ise kasvab 1-6 m kõrguseks. Korvõisik sisaldab tuhandeid kõrvutipaiknevaid putkõisi. Putkõite ketast ümbritsevad kollased keelõied. Igast putkõiest moodustub sõltuvalt liigist hallikasroheline või must seeme, mida ümbritsevad hallid või mustad koored, millest mõnel on mustad või valged triibud. Kesti katvast nektarist toituvad mesilased.

Helianthuse perekonnas on üle 100 liigi, kuid ainult kahte liiki loetakse päevalilleks - Venemaalt pärit õlitaime ja Ameerika liiki, mille suuri seemneid kasutatakse toiduks ja linnusöödaks.

Kuula päevalille kohta raadiosaadet (Vikerraadio arhiivist: "Kuula rändajat" 13.03.2005) siit.

Päevalille korvõisikud Pildid: T.Sootalu		Päevalille seemned