Pekanipähkel on pärit USA Mississipi jõe orust, pekani-hikkoripuu vili. Enne Eurooplaste sisserännet oli pekanipähklitel oluline osa indiaanlaste toidus. Lisaks lihtsalt pähklite söömisele ja toitudele lisamisele, valmistasid indiaanlased hikkoripuu viljadest jooki. Selleks tambiti pekanipähklid jahuks ja lisati niipalju vett, et saadud segu oli võimalik juua. Eriti USA lõunaosas on need siiani väga populaarsed. Pekani-hikkoripuid on üle 300 liigi, neist üks sobib kasvatamiseks külmemas kliimas.

Pekani-hikkoripuu võib kasvada väga vanaks, on leitud isegi 1000 aastasi puid. Puu läbimõõt on 180 cm ja kõrgus kuni 54 m, keskmine kõrgus jääb 24-30 m vahele. Pekani-hikkoripuu hakkab vilja kandma alles 10 aastaselt. Heal aastal võib ühe puu saak ulatuda 180 kg-ni. Suuremates istandustes toimub korjamine masinaga (raputamise meetodil).

Pekanipähkli moodustab piklik seeme ehk tuum, mis koosneb kahest poolest ja meenutab välimuselt pisut Kreeka pähklit. Pekanipähkli käärud ei ole nii sopilised ja sügavad ning pähkel on Kreeka pähklist pehmem ja magusam. Botaanilises mõttes kuulub pekanipähkel luuviljaliste hulka. Seemnete värv on valkjas ja neid katab õhuke pruun kest. Seeme paikneb pruunikas, ovaalses, siledas koores, mida on lihtne avada. Koor asub lihavas rohelises väliskestas, mis lõheneb pähkli küpsedes neljaks osaks.

Enamik pähkliliikidest on 2,5-3,75 cm pikad, ehkki suurus võib olla erinev ja see ei näita pähkli kvaliteeti. Kogu pähkli kaalust moodustub koor 40%. Värske pekanipähkli maitse paraneb kolmel korjamisele järgneval nädalal. Pekanipähkli maitse on Kreeka pähkli omast veidi õrnem.

Hikkoripuu hinnalist puitu kasutatakse näiteks suuskade valmistamiseks, samuti suitsutamiseks.

Pekani-hikkoripuu Pilt: etbl.teatriliit.ee	Pekanipähkel  Pilt: T.Sootalu	Hikkoripuu suitsutamiseks Pilt: kauhukeittio.fi