Mandel
Mandel on mandlipuu vili mis pärineb Aasiast ja Põhja-Aafrikast. Mandlid on hinnatud inimajaloo algusaegadest alates ja neid mainitakse ka Piiblis. Ajaloolised tõendid näitavad, et esimesena hakkasid mandlipuid istutama kreeklased. Antiikajal kasutati mandleid toidu ja ravimina.
Mandlipuu kasvab tavaliselt 6-9 m kõrguseks. See meenutab virsikupuud ja kuulub samasse perekonda, kuid erinevalt virsikust on mandlipuu vili tahke. Külma suhtes väga tundlik mandlipuu kasvab vahemerelise kliimaga piirkondades ning seda viljeletakse Euroopas, Aasias, Lõuna-Ameerikas, Californias ja Austraalias. Eestis kasvatatakse mandlipuid dekoratiivtaimena.
Mandlipuu viljas on valkjas seeme (mandel), mida katab pruunikas nahkjas kest ning ümbritseb koor, mille tugevus sõltub mandliliigist. Koor on kaetud tugeva kiulise kestaga, mis lõheneb kui mandel on täiesti küps. Mandel on pikliku ja lameda kujuga, üks ots teravnenud. Mandleid liigitatakse magusateks ja mõrudeks.
Mõrumandel - sisaldab mõningaid küllaltki mürgiseid aineid (vesiniktsüaniidi, glükosiidi amügdaliini, mis organismis muutub sinihappeks), need muudavad mandli mõruks. Mürgised ained eemaldatakse mandlist enne kui seda toiduks tarvitatakse. Mõrumandli eeterlikku õli nimetatakse ka mandliessentsiks. Essentsi kasutatakse maitsestamiseks ning likööride, nagu näiteks amaretto valmistamiseks.
Magus mandel - on laialt levinud söödav seeme. Mandlist rääkides peetaksegi silmas just magusat mandlit. Ehkki tavaliselt süüakse kuivatatud mandleid, võib neid tarvitada ka värskelt, kui koor on roheline, krõmps ja natuke vetruv.
Õitsev mandlipuu Pilt: teb-str.blogfa.com |
Mandlipuu oks Pilt: afro-botanics.com |
Koorega ja puhastatud mandlid |
|
||
Mõrumandel Pilt: lalaessentialoils.com |
Mõrumandliessents Pilt: codecheck.info |
Mandleid võib röstida nii kuival pannil, kui ahjus +175°C juures, vahel segades.
Mandleid kasutatakse mitmel erineval viisil sest nende maitse sobib kõikide toitudega. Mandleid lisatakse nii eelroogadele, põhiroogadele kui ka magustoitudele. India köögis kasutatakse mandlijahu kastmete paksendamisel.
Mandlilaaste kasutatakse paneerimisel või gratineerimisel (üleküpsetamisel).
Mandlijahu on martsipani põhitooraine.
Jahvatamisel saadakse mandlitest kreemjas pasta, mida nimetatakse mandlivõiks. Seda saab kasutada leivakattena, kastmete, suppide ja hautiste maitsestamiseks. Mandlivõil on pehmem maitse kui maapähklivõil.
Mandlijahust tehakse ka nn taimset piima (mandlipiima), mida võib kasutada tavalise piima asemel aga ka erinevate roogade maitsestamisel. Mandlipiimast valmistatakse oršaadi: apelsiniõieveega maitsestatud siirup, mida lahjendatakse veega ja serveeritakse värskendava joogina.
Mandlipiima valmistamine:
- jahvata mandlid
- lisa mandlijahule kuuma vett
- kata ja keeda tasasel tulel 30 min
- jahuta segu ja kurna läbi tiheda riide
Jahvatatud mandlitega võib asendada küpsetistes kas osa või kogu jahu. Jahvatatud mandleid kasutatakse maiustuste täidisteks. Mandleid suhkrustatakse, glasuuritakse, valmistatakse pralineed (mandel karamellis) või nugatit ehk pähklimaiust ja šokolaadi.
Magusa mandli õli ei sobi kuumutamiseks, vaid ainult salatitele. Mandliõli kasutatakse farmaatsias ja kosmeetikatööstuses ning ravimassaažis.
Mõrumandliessentsiga maitsestatakse kooke, küpsiseid, kookide täidiseid, pudinguid ja jooke.
Hoia koorega mandleid toatemperatuuril kuni 1 aasta, kooreta külmikus kuni 6 kuud.
|
||
Mandlipiima valmistamine Pilt: hannasvegankitchen.com |
Mandlivõi Pilt: domestifluff.com |
Mandliõli Pilt: 123rf.com |
sisaldavad 100 g kohta
19,8 g valku
52 g rasva (76% küllastumata rasvhappeid)
20,4 g süsivesikuid
6,8 g kiudaineid
4,4% vett
615 kcal toiduenergiat
Magusatele mandlitele omistatakse mineraale taastavat toimet. Mandlipiima peetakse soole- ja maopõletike leevendajaks. Mandliõli võib aidata sapikividest vabaneda ning välispidiselt põletushaavade ja lõhenenud naha ravimiks.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License