Söödavaid männiseemneid saab mitmelt männiliigilt. Sealhulgas ka Itaalia männilt (Pinus pinea). Piiniaseemned on kaubaartiklina tuntud ka piiniapähklite nime all. Männiseemned asuvad käbisoomuste küljes. Puid, millel need kasvavad, võib leida peamiselt Lõuna-Euroopast (Vahemere äärsetest piirkondadest), eriti Itaaliast, Lõuna-Prantsusmaalt, Kreekast, Türgist. Mõned liigid kasvavad Hispaanias, Portugalis. Inimese vahendusel on need jõudnud ka USA-sse, Põhja-Aafrikasse ja Austraaliasse.

Piiniamännile on iseloomulik vihmavarjuna laiuv võra. Kasvab see mänd kuni 15-20 m ja eluiga on kuni 150-175 aastat.

Männiseemned on maades, kus neid ei toodeta, tavaliselt üsna kallid, sest kasvutingimused muudavad viljastamise ja korjamise keeruliseks. Lisaks hakkab männipuu seemneid kandma alles 25 aastaselt ning alles 75 aastane puu annab kaubanduse mõistes piisavalt seemneid. Lisaks valmib piiniaseeme käbis 3 aastat.

Viiteid männiseemnetele leiab ka Piiblist. Roomlased hindasid neid kõrgelt ja ka kasvatasid. Pikemaks säilimiseks panid nad piiniaseemned mee sisse. Tänapäeva Itaalia köögis kasutatakse neid paljudes roogades eriti maiustustes.

Piiniakäbid on 10-15 cm pikkused. Piiniaseemned on kaetud tugeva koorega. Tuumad on väiksed, piklikud (mandlikujulised) ja kreemjat tooni. Keskmine seemne pikkus on 1,25 cm. Seemne tekstuur on pehme ja õrn, maitse magus ja mandli maitsega , mõnedel sortidel vaigune. Suur käbi võib sisaldada kuni 100 seemet, millest mõned on väga väiksed. Olenevalt seemne suurusest on 100 g umbes 150-300 seemet. Kui küps käbi sügisel avaneb, korjatakse käbid käsitsi või masinaga. Korjatud käbid kuivatatakse, eemaldatakse seemned. Seemned puhastatakse ja röstitakse.

Araukaaria (Arucaria araucana) männi seemned on suuremad, 3,8 cm pikkused ja 2 cm laiused. Seemned paiknevad punakas veidi puises koores. Araukaaria seemneid süüakse kõige sagedamini keedetult. Neid keedetakse umbes 30 min. Araukaaria puu on pärit Tšiilist.

Itaalia mänd Pilt: infojardin.com	Männikäbi Pilt: tree-species.blogspot.com	Piiniaseemned Pilt: T.Sootalu
Araukaaria mänd Pildid: pfaf.org	Araukaaria kestaga seemned