Kastan
Kastan on pärit Vahemere äärest ja Väike-Aasiast. Kastani vilja on söödud eelajaloolistest aegadest alates nii nendes maades kui ka Hiinas. Vahemeremaades kasvatakse kastanit 3000 aastat, Hiinas 2000 aastat. Kastan on väga toitev ning armastatud toiduaine ka Lõuna-Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
Kastanipuu on suguluses tammega ja võib elada kuni 500 aastaseks. Kastanipuu tavaline kõrgus on 15 m, kuid võib kasvada ka 30 m kõrguseks, tüve läbimõõduga kuni 1 m. Kastanipuu lehed on pikad, soonilised, sakiliste servadega ja sügavrohelised.
Kastanipuu kõva ja tiheda tekstuuriga puit on kõrgelt hinnatud parketi ja mööbli valmistamisel. Kastanipuus leiduvaid tanniine kasutatakse naha parkimiseks.
Kastanipuid on rohkem kui 100 liiki. Mõned liigid kasvatavad lehevarte kõrval kahest või kolmest kastanist koosneva kobara. Üksik kastanipuu hakkab vilja kandma 25-30 aasta vanuselt, üksteise lähedale istutatud puudel võib see aga võtta 40-60 aastat aega.
Kastanid paiknevad ogalises viljakestas ehk kastanikoores, milles on tavaliselt 3 kolmnurkset kastanit. Igal kastanil on krimpsus koorekarva tuum, mida katab õhuke pruun kest. Kastanit katab tugev, mittesöödav punakaspruun kest. Aretatud kastanisortidel on kastanikoore sees ainult üks tuum (mitte 3 nagu tavalistel), see on mahlasem ja maitsvam. Prantsuse keeles on nende suurte ja maitsvate kastanite nimetus marron, tavaliste kastanite nimetus châtaigne. Eestis kasvab hobukastan, mille viljad söögiks ei kõlba. Söögi- ehk vääriskastan ei ole hobukastaniga suguluses.
Kuula kastani kohta raadiosaadet (Vikerraadio arhiivist: "Kuula rändajat" 12.10.2003) siit.
 |
 |
 |
|
Kastanipuu oks koos kastanimunadega Pilt: botanicalgarden.ubc.ca |
Kastanid kastanikoores Pilt: bioweb.uwlax.edu |
Kastanid Pilt: listofnuts.com |
Kastani kasutamine ja säilitamine
1. Lõika toore kastani koor lahti terava noaga. Eemalda koor koos õhukese pruuni kestaga, mis kastanit katab.
2. Tee iga kastani lamedamasse otsa rist ja rösti kuni need lähevad lõhki (15 min). Eemalda koor koos pruuni kestaga.
3. Tee iga kastani lamedamasse otsa rist ja keeda 2 min. Koori kuumalt. Keeda veel 5 min, kuni need on pehmed.
Igal juhul tuleb koorimisel eemaldada kastanit ümbritsev õhuke pruun kest, kuna see on kibedamaitseline.
Kastaneid tavaliselt röstitakse, keedetakse, aurutatakse ja hautatakse. Kuivatatud kastaneid jahvatatakse. Ettevalmistatud kastanid lisatakse suppidele, hautistele, vormiroogadele, täidistele ja salatitele. Kooritud terveid kastaneid konserveeritakse vesi-, suhkrulahuses või alkoholis. Kastaneid suhkrustatakse, kasutatakse magustatud või magustamata mooside ja püreede valmistamisel.
Kastanijahust valmistatakse kooke, leiba, küpsiseid, pastatainast, vahvleid või kastanijahuputru.
Kastanipüreed kasutatakse jäätise, pudingute, kondiitrikreemide, püreesuppide, Baieri kreemi ja pirukate täidiste valmistamisel.
Euroopas serveeritakse kastaneid tavapäraselt uluki- ja linnuliha juurde, eriti jõulude ja aastavahetuse ajal. Prantsusmaal ja Itaalias pakutakse kastaneid prae kõrvale nt. kartulite asemel.
Magusa kastani maitse sobib hästi kokku kalkuniliha, köögiviljade, seente, šokolaadi, vahukoore ja vaniljega.
Säilita koorega kastaneid jahedas, kuivas kohas, toatemperatuuril 1 nädal, külmikus 1 kuu. Kooritud ja keedetud kastanid säilivad külmikus paar päeva.
.jpg) |
 |
|
Kastanite röstimine Pilt: dreamstime.com |
Kastani püreesupp Pilt: kokoskitchen.com |
Kastani toiteväärtus
sisaldavad 100 g kohta
| Värskelt | Keedetult | |
| Valgud | 3,0 g |
2,0 g |
| Rasvad | 1,2 g |
1,4 g |
| Süsivesikud | 44,2 g |
28 g |
| Kiudained | 20,0 g |
0,7 g |
| Vesi | 52% | 68,2% |
| Toiduenergia | 152 kcal | 136 kcal |
Kastanites olevatest süsivesikutest moodustab 40% tärklis. Need sisaldavad tärklist rohkem kui kartulid.
Kastanid on tuntud kui antiseptikud, arvatakse, et need hoiavad ära kehvveresuse ning leevendavad kõhuprobleeme.
Toored kastanid võivad põhjustada puhitust, selle vältimiseks tuleks need korralikult peeneks närida.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License