Linaseemned
Harilik lina on üheaastane kultuurtaim, mida hakati esimesena kasvatama Vahemeremaades. Mesopotaamias kasvatati lina 7500 aastat tagasi ja Gruusia aladelt on leitud kuni 30 000 aasta vanuseid linakiude. Iidses Egiptuses pandi linaõli muumiatele hauda kaasa.
Eestimaal on lina kasvatatud rohkem kui 3000 aastat just riide valmistamise eesmärgil, seega rohkem kiulina, vähesel määral ka õlilina.
Lina lehed asetavad vastakult või topeltvastakult. Ühel linataimel on 50-100 nooljat 25-30 mm pikkust ja 3 mm laiust lehte. Lehed on hallikasrohelised ja kaetud vahaja kaitsekihiga. NB! Värsked lehed on süües mürgised! Ühel taimel on 3-5 enamasti helesinist, osadel sortidel valget, roosat või violetset habrast õit.
Lina viljaks on viiekojalist kupar. Kojad on omavahel eraldatud ja sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis ja augustis. Seemne pikkus on 3,2-4,8 mm, laus 1,5-2,8 mm. Seeme on lame ja idujuurepoolsest otsast kitsas. Seemne välispind on hele kuni tumepruun, kuid leidub ka kollase ja rohekaskollase värviga sorte.
Lina perekonnas on 200-230 liiki, mida võib leida kogu paras- ja lähistroopika vöötmes. Peamised kasvukohad asuvad Põhja-Ameerika edelaosas ja Vahemere piirkonnas.
Kiulina vars on pikem ja vähem harunenud, kui õlilinal.
Linaseemned koristatakse siis kui need on kupardes valminud. Linaseemned kuivatatakse pärast koristamist. Seemnesaagid ulatuvad 1-2 tonnini hektari kohta.
Mõnedes riikides kasvatatakse geneetiliselt muundatud lina nt. Kanadas, Venemaal, Poolas ja USA-s.
Linavartest saadavast kiust valmistatakse riiet. Lina kasutatakse autotööstustes istmepolstrite, majade soojustuse, biodiisli ja paberi valmistamisel.
Kuula lina kohta raadiosaadet (Vikerraadio arhiivist: "Kuula rändajat" 23.01.2005) siit.
 |
.jpg) |
 |
|
Harilik lina Pilt: herbsfor.net |
Linakuprad Pilt: commons.wikimedia.org |
Linaseemned Pilt: healthinessbox.com |
Linaseemne kasutamine ja säilitamine
Purustatud seemnemassi võib lisada täidistele, kastmetele, võileivamääretele, suppidele, hautistele jne.
Linaseemneid idandatakse. Samas tuleb idusid süües olla ettevaatlik, kuna need sisaldavad tsüaniidseid glükosiide. Seega peab neid tarbima väikeses koguses.
Külmpressitud linaõli ei sobi kuumutamiseks, küll aga salatitele ja külmadele kastmetele.
Linaõli kasutatakse värnitsa, õlivärvide, seepide ja šampoonide tootmisel.
Säilita linaseemneid (tervelt või purustatud kujul) ja linaõli hermeetiliselt külmikus mitte üle 2 kuu.
Linaseemnete toiteväärtus
sisaldavad 100 g kohta
24,5 g valku
31 g rasva (73% küllastumata rasvhappeid)
34,8 g süsivesikuid
34,8 g kiudaineid
6,1% vett
440 kcal toiduenergiat
Külmpressitud linaõli sobib põletushaavade, nahahaiguste ning erinevate põletike (reumaatiliste) raviks, soolestiku ja hingamiselundite ärrituse korra, kasvajate (rinnavähi) raviks, kiirendab rasvade metabolismi.
Linajahu tõstab immunsust ja aitab kõhukinnisuse korral.
Alfa-linoleenhape, mida leidub nii seemnetes kui õlis, alandab vere kolesteroolinäitajaid, sama eesmärki täidavad lahustuvad kiudained.
Linaseemnetes sisalduv limaaine aitab moodustada seedekulgla siseseintele kaitsekihi mis vähendab lokaalset ärritust, soodustab kahjustunud kudede kiiret taastumist. Lisaks aitab takistada ebasobivate ühendite verre ja lümfi imendumast.
Kuumutamata linaseemneid ei soovitata süüa päevas rohkem kui 2 supilusikatäit. Kuumutamata linaseemned tekitavad organismis hüdrotsüaanhapet.
Alla 6 aastased lapsed tohivad linaseemneid süüa ainult arsti korraldusel.
Toitainete omastamise seisukohalt on mõistlikum panna roogadesse purustatud linaseemneid, kuna me ei suuda kõiki seemneid ühtlaselt katki närida. Tervelt allaneelatud seemned läbivad seedekulgla samamoodi ning suurem osa kasulikest toitainetest jääb organismil saamata.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License