Maapähkel on Lõuna-Ameerikast või Hiinast pärit üheaastase taime vili. Lõuna-Ameerika indiaanlaste toidulaual oli arahhis ammu enne hispaanlaste ja portugallaste saabumist. Viimased viisid maapähkli ka Aafrikasse ja Filipiinidele. USA-s hakati tegelema maapähklikasvatusega 19.-20. sajandivahetusel ning 1890. aastal leiutati seal maapähklivõi.

Tavaliselt peetakse arahhist pähkliks. Tegelikult on tegemist kaunviljaga, mis kuulub samasse liblikõieliste sugukonda herneste ja ubadega. Röstimata kujul meenutab maitselt uba.

Maapähkli kasvatamiseks sobivad kõige paremini troopilise ja subtroopilise kliimaga alad, kuid seda on proovitud kasvatada ka parasvöötme aladel. Arahhis kasvab kuni 75 cm kõrguse roni- või põõsastaime küljes. Taimele kasvavad iga 2-3 kuu järel väikesed kollased õied. Õienupud avanevad päikesetõusul, õitsevad hommikupoolikul ning närbuvad ja surevad keskpäevaks. Mõni päev hiljem sirutuvad õisi kandvad varred pikemaks, painduvad maa kohale ja tungivad 3-8 cm sügavusele maasse. Varre ots paisub, küpseb ja maa all hakkab kasvama kaun, mis muutub kuivades rabedaks. Tavaliselt on kaunad 3-4 cm pikad ning sisaldavad 2-3 seemet. Iga piklik seeme on kaetud punakaspruuni kilega. Maapähkel sisaldab kahte valget värvi paksu ja lihakast idulehte, mille vahel on idu.

Maapähklite korjamisel tõmmatakse kogu taim maa seest välja ja jäetakse mõneks päevaks põllule või kuivatisse kuivama. Seejärel eemaldatakse kaunad. Maapähkli liike on kümmekond.

Maapähkli taim Pilt: commons.wikimedia.org	Arahhis kasvab mullas Pilt: dwpicture.com.au	Maapähklid Pilt: T.Sootalu