Seesamiseemned

Seesam (Sesamum indikcum), inglise keeles Sesame seeds (seemned)

Seesam on taim, millest saab aastaringselt õli. Taim pärineb Indoneesiast ja Ida-Aafrikast, sealt on levinud kogu Aasiasse ja Põhja-Aafrikasse. Seesamit kasvatati Messopotaamias enam kui 3500 aastat tagasi ja seda peetakse üheks esimseks maitseaineks. Samuti esimeseks õlitaimeks.

 

Seesam on tihe põõsastaim, mis kasvab umbes 60 cm kõrguseks. Põõsas kannab valgeid ja roosasid õisi, millest arenevad kõdrad. Igas kõdras on mitu lapikut seemet. Seemned on olenevalt sordist koorekarva valged, kollased, punakad või mustad. Väikseid ovaalseid seemneid katab õhuke söödav kest. Seemnete maitse meenutab pähkleid. Arvatakse, et kuulsate 1001 öö juttude võlusõnu "Seesam avane!" inspireeris seesamikõdra lõhkemine seemnete küpseks saades.

Seesami söödavaid seemneid hinnatakse kõrgelt õlisisalduse pärast, mis moodustab enam kui poole seemne kaalust. Seesamiõli säilib väga hästi. Lisaks toidule kasutatakse seesamiõli ka kosmeetikatoodete valmistamiseks, õlipressimise jääke loomasöödana.

17. saj lõpus tõid Aafrika orjad seesami USA lõunaosasse. Seda kasvatatakse Ameerikas ka tänapäeval, kuid kasutatakse peamiselt maitseainena.

Seesamiseemneid korjatakse käsitsi.

Seesam

Pilt: sesamegrowers.org

Seesamihakid peale koristamist

Pilt: axokuaci.wordpress.com

Seesamiseemned

Pilt: T.Sootalu

 

iDevice ikoon Seesamiseemnete kasutamine ja säilitamine
Seesamiseemneid kasutatakse naturaalselt ja röstitult. Tihti kaunistatakse nendega saiu ja kooke. Koos mee ja mandlitega on need halvaa põhikomponendid. Jahvatatud seesamiseemneid saab segada erinevate jahudega küpsetiste valmistamiseks. Seesamiseemneid kasutatakse paneerimiseks, salatitele puistamiseks, lisatakse täidistele ja hautistele.

Röstimata seesamiseemneid saab hõõruda pastaks. Paksu pastat nimetatakse seesamivõiks ja seda kasutatakse nagu maapähklivõid. Vedelamat pastat nimetatakse tahiniks - see on eriti Aasias väga populaarne maitseaine kastmete, salatite, pasteetide, praadide ja magustoitude maitsestamiseks. Tuntud on ka seesamist maiustuste valmistamine (trühvlid, seesam karamellis jne.)

Seesamiõli on merevaigukarva või kollane, suhteliselt paks ja aromaatne. Seesamiõli sobib suurepäraselt praadimiseks ning ei rikne nii kiiresti. Hiina, Jaapani, India ja Araabia köögis kasutatakse seesamiõli toiduvalmistamisel ning kastmena ja maitseainena. Liibanonis ja Egiptuses valmistatakse kikerhernestest ja seesamipastast (tahinist) ning seesamiõlist ja sidrunimahlast ning küüslaugust hummust (kikerherne pasteet või võie).

Seesamiseemneid hoia külmikus kuni 3 kuud.


Seesamiseemned karamellis

Pilt: cooks.ndtv.com

Seesamiga paneeritud tuunikala

Pilt: frenchrevolutionfood.com

Tahinipasta

Pilt: falafel-recipes.blogspot.com

 


iDevice ikoon Seesamiseemnete toiteväärtus
Seesamiseemned P, Mg, K, Ca, Fe, Zn, Cu, B1 (tiamiin),B3 (niatsiin),B9 (foolhape), B6 -vitamiin ja B2 (riboflaviin)

sisaldavad 100 g kohta

17,7 g valku

49,7 g rasva (82% küllastumata rasvhappeid)

23,5 g süsivesikuid

10,1 g kiudaineid

4,7% vett

592 kcal toiduenergiat

Kaltsiumi omastab organism paremini pastaks töödeldud seesamiseemnetest. Seesamiseemned stimuleerivad vereringet ja leevendavad kõhukinnisust.


Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License