Pähkli mõiste, kasutamine ja toiteväärtus
Botaanilises mõttes on pähkel kõva kestaga üheseemneline sulgvili. Tõeline pähkel on näiteks sarapuupähkel.
Pähkleid ja seemeneid on inimkond söögiks kasutanud tuhandeid aastaid - need olid oluline osa toidust primitiivsetes kultuurides meie küttidest-korilastest esivanematele ja ka paljudele loomaliikidele.
Pistaatsiaid, Kreeka pähkleid ja mandleid kasvatati Edela-Aasias juba meie ajaarvamise alguses ning neid hindasid kõrgelt vanad kreeklased ja roomlased.
Kookospähkel, mandel, Kreeka pähkel, sarapuupähkel, kastan, India pähkel ja pistaatsia - need on maailmas kõige enam müüdavad pähkliliigid. Pähklid ja seemned on endiselt populaarsed seetõttu, et nende toiteväärtus on kõrge ja kasutamine lihtne.
Pähklite ja seemnete ostmine ja kasutamine
Pähklitest valmistatakse pähklivõiet ja -õli.
Ostmisel eelistage võimalusel koorega pähkleid, nende maitse on tugevam ja säilivusaeg pikem. Kooritud pähklite ostmise korral eelista hermeetiliselt suletud pakendeid. Nii seisavad pähklid kauem värsked. Lahtiselt ostetud pähklid tuleks kiiresti ära kasutada.
Pähkleid ja seemneid kasutatakse väga erinevate roogade valmistamiseks, rikastamiseks ja kaunistamiseks. Pähkleid lisatakse nii suupistetele, salatitele, hautistele, paneeringutesse, küpsetistesse, magustoitudele jne. Pähklid sobivad nii liha lisandiks, kui selle asemel.
Pähklitest ja seemntest pressitakse väärtuslikke õlisid ja valmistatakse essentse. Neist valmistatakse võid ja jahu.
 |
 |
 |
|
Maapähklivõi |
Makadaamiapähkliõli Pilt: iherb.com |
Salat röstitud makadaamia pähklitega Pilt: healthygreenkitchen.com |
Pähklite ja seemnete toiteväärtus
Ehkki nende toiteväärtus võib olla vägagi erinev, sisaldub 100 g pähklites 6-20 g valku, 16-67 g rasva ja 16-32g süsivesikuid.
Siin on kaks erandit:
1. Ginkopähkel, mille 100 g on rasva ainult 2,2 g, kuid süsivesikuid 74 g ja toiduenergiat 350 kcal
2. Kastan, milles on 1,2 g rasva, 44 g süsivesikuid ja toiduenergiat 196 kcal
Pähklites esineb rasv enamasti mono- ja polüküllastumata rasvhapete näol. Erandiks on kookospähkel, mis sisaldab peamiselt küllastunud rasvhappeid. Kuna pähklid ja seemned on taimest päritolu, siis ei sisalda need kolesterooli.
Kõik pähklid sisaldavad kiudaineid, eriti suur on nende sisaldus parapähklites ja päevalilleseemnetes.
Enamik pähklitest sisaldab rohkesti magneesiumit (Mg), vaske (Cu), kaaliumi (K), rauda (Fe), B1 (tiamiini), B5 (pantoteenhapet), B9 (foolhapet) ja B2 (riboflaviini).
Pähklite ja seemnete kõrge toiteväärtuse tõttu tuleks neid tarbida mõõdukalt. Toidupüramiidis asetsevad need rasvainetega samal korrusel.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License