Makadaamiapähkel on pärit Austraalia idaosa vihmametsadest. Makadaamiapuu vilju on iidsed Austraalia aborigeenid söönud iidsetest aegadest alates. Euroopa asunikud Austraalias võtsid need pähklid kiiresti omaks, kuid kaubanduslikku väärtust omasid need alles alates 20. saj algusest Havail. Havaile viidi makadaamiapähkel 19. saj lõpus.

Makadaamiapuid on kuus liiki. Need kasvavad väga niisketes tingimustes, on tundlikud külma ja temperatuurimuutuste suhtes. Makadaamiapuu võib kasvada kuni 20 m kõrguseks ja sellel on tumerohelised igihaljad lehed. 2,5 cm pähklid kasvavad 20 kaupa koos ning kukuvad küpsenult maha.

Makadaamiapähkel koosneb valkjast tuumast, mis on pruunis, sildas, paksus ja väga kõvas koores. Viimasel ajal on aretatud pehmema koorega sorte. Koor ise paikneb õhukeses lihavas rohelises kestas, mis lõheneb kui pähkel on küps. Kestad tuleb enne koorimist täielikult eemaldada. Küpsed makadaamiapähklid on krõmpsuvad ja aromaatsed, meenutavad maitselt sarapuupähklit. Suure õlisisalduse tõttu tunduvad need pähklid hamba all pigem pehmed kui kõvad. Küpsed pähklid taluvad töötlemist paremini kui küpsemata pähklid.

Makadaamiapähklid on tavaliselt rasvased, mahedad, magusad ja aromaatsed. Erinevatel liikidel ei pruugi olla ühesuguse rasvasisalduse ja maitseomadustega pähklid. Mida suurem rasvasisaldus, seda aromaatsem pähkel. Pähklid on ümarad, siledad ja suhteliselt kahvatud. Pähkleid sorteeritakse vees, seejärel lastakse neil õues kuivada. Pähklid kooritakse ja töödeldakse sõltuvalt rasvasisaldusest kahel viisil. Suurema rasvasisaldusega pähklid röstitakse kuivalt. Väiksema rasvasisaldusega pähklid kuumutatakse õlis. See parandab nende välimust, kuid suurendab rasvasisaldust.

Makadaamiapuu oks Pilt: hawaiimacnut.org	Puhastatud makadaamiapähkel  Pilt: T.Sootalu