Kreeka pähkel ehk väärispähkel

Kreeka pähkel (Juglans regia), inglise keeles Walnut

 

Pärineb kagu-Euroopast, väike-, Ees ja Kesk-Aasiast, Himaalajast ja Hiinast ning seda on kasvatatud tuhandeid aastaid. Paljudes keeltes, sh prantsuse keeles, viitab sõna "pähkel" ennekõike Kreeka pähklile.

Kreeka pähklipuu tõid Euroopasse roomlased, kus on seda kasvatatud alates 4. sajandist. Kreeklased kasvatasid pähklipuud peamiselt pähkliõli saamiseks. Roomlased pidasid pähklipuud pühaks. Kreeka pähklipuud on läbi aegade hinnatud, kuna selle eluiga saab mõõta mitmetes inimpõlvedes. Lõunamaalased peavad Kreeka pähklipuud külluse, jõukuse ja pikaealisuse sümboliks. Levinud on arvamus, et kui inimene sööb iga päev 3 pähklit, pikeneb tema eluiga 7 aastat. Aasiast pärit pähklipuu elab 300-400 aasta vanuseks ning kasvab tavaliselt 10-24 m kõrguseks. Seda on peetud ka viljakuse sümboliks, kuna üks pähklipuu võib anda erakordselt palju pähkleid. Põhja-Ameerikas kasvavad must ja hall pähklipuu, mis võivad kasvada 30-40 m kõrguseks.

Kreeka pähklid olid talvel hinnatud toit, pähkliõli kasutati õlilampides, lehti hinnati raviomaduste pärast. Pähkliõli kasutatakse veel seebi valmistamiseks. Pähkli kattelehti kasutatakse tänaseni likööride, mandlinalivka ja maitsestatud veinide valmistamiseks. Ilusat helehalli kuni pruuni, tugevat ja kergesti töödeldavat puitu, mida hinnatakse kogu maailmas, kasutavad mööblitislerid ja puukoort värvalid värvainete saamiseks.

Kreeka pähkli tuum koosneb kahest käärulisest poolest, mis on umbes 1/3 ulatuses teisega ühendatud, kuid ülejäänud osas membraaniga eraldatud. Valkja värvusega tuuma maitse on tugev, seda katab õhuke kest, mille värvus varieerub helekollasest tumekollaseni. Kreeka pähklit ümbritseb ümmargune või piklik koor. Koort katab roheline, sile ja kleepuv kest.

Kreeka pähkleid korjatakse käsitsi või mehhaaniliselt (masin raputab puud ja korjab mahakukkunud pähklid). Järgneb pähklite töötlemine, mille käigus eemaldatakse väliskest ja need kuivatatakse. Koori valgendatakse kloori või vääveldioksiidiga.

3 kg pähklitest saab 1 kg pähklituumi.

Kreeka pähkipuu

Pilt: et.wikipedia.org

Kreeka pähkel

Pilt: T.Sootalu

 

 

iDevice ikoon Kreeka pähkli kasutamine ja säilitamine
Kreeka pähklit võib süüa tervelt, purustatuna või jahvatatuna, naturaalselt või röstituna. Enamasti süüakse neid suupisteks, kuid lisatakse ka kookidele (nt. braunidele), küpsistele, jäätisele, erinevatele magustoitudele. Kreeka pähkleid lisatakse salatitele, omletile, võileibadele, juustule, kaunvilja- ja Aasia roogadele. Pähkleid võib kasutada pasteetide, täidiste, lambaliha ja pastakastmete maitsestamiseks.

Äädikas marineeritud tooreid kreeka pähkleid võib lisada moosile ja marmelaadile.

Kreeka pähklitest pressitakse väärtuslikku õli, mille maitse on tugevam kui oliivõlil, mida kasutatakse salatikastmetes. Pähklikestad sisaldavad aromaatset ainet, mida kasutatakse likööride valmistamisel.

Kreeka pähkleid hoitakse tihedalt suletud anumas, kuumuse ja niiskuse eest kaitstult. Koorega pähkel säilib 2-3 kuud. Puhastatud pähklid säilivad külmikus kuni 6 kuud.


iDevice ikoon Kreeka pähkli toiteväärtus
Kreeka pähklid Cu, Mg, K, P, Fe, B1 (tiamiin), B5 (pantoteenhape), B9 (foolhape) ja B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), H (biotiin), E- vitamiin

sisaldavad 100 g kohta

14,4 g valku

62 g rasvu (86% küllastumata rasvhappeid)

18,4 g süsivesikuid

4,8 g kiudaineid

3,6% vett

675 kcal toiduenergiat

Kreeka pähklil on ammustest aegadest peale omistatud raviomadusi. Kuivatatud pähklitel on kerge lahtistav ja organismi puhastav toime. Kuna pähkel sisaldab palju küllastumata rasvhappeid, siis on sellel kolesterooli alandav ja südant säästev toime. Kunagi arvati, et Kreeka pähkel aitab peavalu vastu, kuna sel on inimaju kuju. Kuju pärast arvatakse, et pähklite söömine soodustab aju arengut ja vilgastab mõttetegevust. Kreeka pähklipuu lehed sisaldavad antiseptilise toimega ainet.


Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License